Päästeamet viis keemiarelvajäägid Sõrve metsast minema
Lisatud video

Keemiarelvajäägid Sõrves Viieristi külas.

FOTO: Erakogu

Päästeameti spetsialistid koristasid eile Sõrvest Viieristi küla metsast ära mürkgaasi ipriidi jäänustega metallvaadid, mis seal ligi sada aastat maa sees vedelenud olid.

Seitse sajaliitrise mahuga metalltünni leidsid militaarkraami jahtinud detektoristid Sõrve metsast enne jõule. Enese teadmata Esimese ilmasõja aegse üliohtliku mürgi – sinepigaasi ehk ipriidi – peale sattunud mehed andsid leiust teada Sõrve militaarmuuseumile. Muuseumi konsultant Tõnu Veldre teavitas haisvatest tünnidest omakorda keskkonnaametit ja -inspektsiooni.

Eelmisel reedel sai keskkonnainspektsioon kinnituse, et Sõrve tünnides on tõepoolest sinepigaasi jäägid. Eilseks oli päästeamet laenanud ohtlike jäätmetega tegelevalt AS-ilt EcoPro spetsiaalsed hermeetilised konteinerid. Leiukoha ümbruse perimeeter suleti keskpäeval paarisaja meetri raadiuses kõrvalistele isikutele ja valgetes keemiaülikondades spetsialistid asusid tünne teisaldama.

Piia Jõul.

FOTO: Erakogu

Keemia ja biotehnoloogia instituudi instrumentaalanalüüsi teaduslabori nooremteadur Piia Jõul kirjutas 2015. aastal sinepigaasi teemal magistritöö, mis uuris Läänemerre heidetud massihävitusrelvade mõju ja selle uurimise võimalusi.

“Ma väga imestan, et inimestel, kes neid välja kaevasid, ei ole mingeid kahjustusi. See on ikkagi väga sööbiv, kui see just väga lagunenud juba ei olnud,” rääkis Piia Jõul Saarte Häälele.

Doktorant märkis, et juba teoreetiliste uuringute pealt on talle teada, et vänge sinepi-

lõhn peaks olema juba kaugele tunda ja vähimgi kokkupuude nahaga tekitab villid hiljemalt ööpäeva möödudes.

Piia Jõul osutas, et juhul, kui sinepigaas on imbununud roostetavast taarast välja pinnasesse, on ka see saastunud ja inimestele ohtlik. “Eeldan, et sealt võeti pinnaseproovid ka ja saab näha, kui palju pinnasesse ladestunud on,” sõnas ta.

Sinepigaasi temaatikaga põhjalikult kursis olev Jõul rääkis, et ei suutnud oma magistritöö ja teadusartiklite kirjutamise ajal tuvastada infot ühegi suurema ipriidileiu kohta Eestist.

“Vähemalt ei ole selliseid allikaid, mida võiks usaldada,” sõnas teadlane, kes pakub, et Saaremaa suure leiu valguses võiks kahtlustada, et ka mujal Eestis võib seda maapinnas kusagil veel olla.

Tema andmeil on näiteks Saksamaal, kus ipriit I maailmasõja ajal leiutati, mitmeid suletud piirkondi, kuhu keemiarelva massiliselt maeti. Lisaks visati ohtlikku kraami hulgaliselt Läänemerre. Mudaproovidest on avastatud ka selle jääke.

Vaata ka videot

Tagasi üles