Kriitika võib tuua pärimuskultuurile oma arengukava
Loe väljavõtteid Sörvemaa pärimuse seltsi tähelepanekutest

Sörvemaa pärimuse seltsi esindaja Mari Lepik

FOTO: Erakogu

Saaremaa pärimuskultuurientusiastide kriitilised märkused tõid valla kultuuri arengukavasse mitmeid täpsustusi ja viisid plaanini koostada kitsamalt pärimuskultuuri käsitlev valdkondlik arengukava.

Täna arutab Saaremaa vallavalitsus ettepanekuid, mis esitati valla järgmise kümne aasta kultuuri arengukava avalikustamise käigus. Kokku tehti neid erinevatest piirkondadest üle kahekümne ja paljuski on tegu erinevate renoveerimist vajavate objektide lisamisega kavasse. Mari Lepik Sörvemaa pärimuse seltsi juures tegutsevast arengukava arutelumeeskonnast esitas aga vallale pöördumise, kus juhtis teravas toonis tähelepanu ennekõike pärimuskultuuri puudutavatele, aga ka mitmetele muudele küsitavustele arengukavas.

"Kui kriitika oleks olnud rohkem läbi lillede, kas see oleks muutnud asja? Ja läbi lillede on juttu juba tehtud küll, aga see ei taha hästi kohale jõuda," ütles Lepik, täpsustades, et tema on vaid sõnumitooja ja pärimuskultuurihuvilised ei soovi kellegagi tülitseda, vaid tahavad arengukava koostajatega teha koostööd. "Aga kui seda dokumenti tehakse vaid linnukese pärast, siis võib mu teksti kohe ära kustutada ja unustada."

Valla kultuuri- ja spordiosakonna juhataja Aarne Põlluäär kinnitas, et arengukava ei jää valmimise järel kindlasti riiulile tolmuma ning praeguse tagasiside ja ettepanekute põhjal saab öelda, et dokument on kultuurivaldkonna inimestele oluline. Sõrulaste tähelepanekute kohta ütles ta, et suur osa nendest on arengukavasse juba sisse viidud. Aga olukorras, kus arengukava eelnõu on juba volikogusse minemas, päris ümber kirjutada seda ei saa. Siis tuleks volikogult ajapikendust küsida. Küll aga saab seda teha edaspidi.

"Kuna pärimuskultuur on valdkond, mis vajab põhjalikumat kajastamist ja rahva ette toomist, siis tegime ettepaneku koostada valdkondlik süvaarengukava. Sellest saaks kultuuri arengukava üks osa. See on mahukas teema ja minu teada ükski teine arengukava peale riigi arengustrateegia seda praegu ei puuduta. Sellega oleks Saaremaa teistele ka teenäitaja rollis," rääkis Põlluäär.

Väljavõtteid Sörvemaa pärimuse seltsi tähelepanekutest

*Puudub ühtne arusaamine mõistetest. Järjekindlalt kasutatakse juhuslikult ja läbisegi mõisteid rahvakultuur, pärimuskultuur, vaimne pärand, kultuuripärand. Võimatu on aru saada, millest tegelikult jutt käib, kuna nende mõistete sisu on kohati märkimisväärselt erinev.

*Peaaegu kogu pärimuskultuuri otseselt puudutav tekst on arengukavasse panemiseks ebapädev. Ei kirjelda hetkeolukorda, laused on poolikud ja arusaamatud, tekst toimetamata. Korduvalt tuuakse esile Sõrvemaad kui paika, kus pärimuskultuur on hoitud ja hästi säilinud. Leiame, et see on põhjendamatu väide, Saaremaa pärimuskultuuri kantakse üksikutes põlisperedes üle Saaremaa.

*Visioon on hambutu ja ei kõneta, toodud eesmärgid näivad juhuslikud, ei toetu eelnevale.

*Ei tea kust ilmub välja vajadus arendada kultuuriturismi – selle puudumist ei märgita hetkeolukorra kirjelduses. Ei ole teada, kuidas kultuuriturism aitab Saaremaa kultuurielule kaasa? Kui küsimus on raha teenimise vajaduses, siis on hädavajalik selgitus, miks on vaja kultuuri tegemise käigus raha teenida?

*Mitmes punktis hakkab silma põhjendamatu Kuressaare-kesksus. Siiski peame oluliseks võimalusel suunata tegevused kogu Saaremaale, mitte eeskätt linna!

*Praeguses arengukavas ei ole kusagilt võimalik välja lugeda, mis probleemi pärimus- ja rahvakultuuri õpe lahendaks? Oleme seisukohal, et nii pärimus- kui rahvakultuuri õpe aitaks ilmselt kaasa kohaliku omakultuuri püsimajäämisele, ent siinkohal on vajalik põhjalik eeltöö!

Tagasi üles