STATISTIKA ⟩ 48 juhil pole Saaremaal tööd jagunud

IGA TÖÖ PEALE MIHKEL: Keskeriharidusega ja mitut ametit pidanud Ranno Aau töötuks jäämist ei pelga. Foto: Maanus Masing / Saarte Hääl

Saare maakonna 726 töötu hulka jagus tänavu jaanuaris nii algharidusega inimesi kui ka magistreid.

Keskeriharidusega töötuid oli arvel 88, nende seas koguni 34 vähenenud töövõimega inimest.

"Mina pole õnneks kunagi pidanud töötu olema," ütleb keskeriharidusega kuressaarlane Ranno Aau. Tallinnas 19. tehnikakoolis elektrikuks õppinud saarlane on töötanud mitmel erialal, küll kaubanduses, küll päästjana ja demineerijana.

"Praegu teen Saare Vestas puhastustööd ja kui tarvis, siis elektritöid ka," märgib Aau. Eile lõuna paiku oli mees näiteks ametis Kuressaare kesklinna prilliäri valgusreklaamiga.

Kuigi pensionieas, Aau oma kinnitusel koju jääda ei malda, sest töid-tegemisi tal jätkub. Töötuks jääda ta samuti ei pelga. "Mu tutvusringkond on juba nii suur, et kui keegi kuuleks, et töötuks jään, tuleks ilmselt kohe ka uusi pakkumisi," arvab ta. 

Algharidus oli viiel töötul, põhiharidus 151 inimesel. Kutsekeskharidus põhikooli baasil oli 117 töötul, kellest pea kolmandik ehk 40 oli vähenenud töövõimega.

Üldkeskharidusega töötuid oli kirjas 129, neist 41 vähenenud töövõimega inimesed.

Kutsekeskhariduse oli saanud või keskhariduse baasil kutseõppe läbinud 90 töötut. 

Kõrgharidusega inimesi oli töötukassas arvel lausa sadakond – 95. Bakalaureusekraadiga inimesi oli rakenduseta jäänud 33, magistreid 25. Rakenduskõrgharidus oli 40 töötul. 

17 töötu haridus oli määramata.

Varem juhiametit pidanud inimesi oli töötuna kirjas 48, tippspetsialiste 34, kontoritöötajaid ja klienditeenindajaid 23. Rakenduseta teenindus- ja müügitöötajaid oli ametlikel andmetel 126, tehnikuid ja keskastme spetsialiste 56, oskus- ja käsitöölisi 149, lihttöölisi 171.

225 inimest olid töötuna arvel olnud vähem kui kolm kuud, 93 inimese töötustaatus aga kestnud vähemalt aasta. 

Tänavu jaanuari lõpu seisuga oli töötute arv Saare maakonnas tunduvalt suurem kui mullu samal ajal. Kui toona oli jaanuari lõpu seisuga arvel 603 inimest, siis tänavu koguni 726. 

Naisi oli töötute seas tänavu jaanuaris 370, mehi 356.

Enamik tänavu jaanuaris töötuna arvel olnud inimesi – 441 – on parimas tööeas ehk 25–54-aastased. 55+ vanuses inimesi oli end töötukassas arvele võtnud 224.

37 inimest olid töötuks jäänud koondamise tõttu, 48 aga tähtajalise lepingu lõppemise järel.

Töötukassa andmeil oli jaanuaris töötuna registreeritud 4,6% Saare maakonna elanikest. See näitaja on siiski väiksem Eesti keskmisest. Ida-Virumaa elanikest oli töötu iga kümnes ehk 10,7%, Hiiumaa elanikest aga kõigest 3,2 protsenti.