LUGEJA KIRI ⟩ Murdesõnad busside kujundamiseks ei sobi!

Murdesõnade näidised. Foto: Siim Metsmaa / Saarte Hääl

Saarte Hääl kirjutab, et bussijuhid peavad busside uut kujundust inetuks. Kui ma ise oleksin bussijuht, oleksin samuti nende pöördumisele allkirja andnud.  

Olen Kuressaares sündinud, ent sõitsin siit noorena ära ja elasin 51 aastat mandril. Mu ema oli saarlane, isa aga mulk. Oma peres ega naabrite juures ei kuulnud ma kunagi kasutatavat murdesõnu. Meil räägiti tavalist kirjakeelt. Ka koolis ei kasutanud meil murdesõnu keegi. 

Minu vanaema oli sündinud 1891. aastal. Mäletan, kuidas 1950. aastal sõitsime talle külla ja kuidas ta jutu sees kasutas sõna “kartsas”. Kuna ma ei teadnud, mida see tähendab, selgitati mulle, et see on redel. Murdekeelt kasutati aastakümneid ja rohkemgi aega tagasi, nüüd on aga uued ajad. Neid murdesõnu ei kasutata ju enam – kusagil söögikohas ei pakuta “tuhlist” ja “notti”. Milleks inimesi segadusse ajada? 

Need, kellele see meeldib, kasutagu seda pealegi – on ju Sõrves murdeaabitski välja antud –, aga selleks on vastavad seltsingud ja kohad, näiteks rahvamajad. 

Bussid on üks Saaremaa visiitkaarte. Kleepida aga bussid murdesõnu täis ametikooli õpilase kavandi järgi ja ilma et oleks rahva käest arvamust küsitud – mina seda õigeks ei pea. Meil on kunstnikud, kes oskaksid bussidele ilusa kujunduse teha – midagi saaremaist. 

Mandri inimene ju ei tea, mis see “tuhlis” või “nott” on. Bussijuht peab aga keskenduma sellele, et inimesed ohutult kohale viia, mitte selgitamisele, mida üks või teine sõna tähendab. Ega bussijuht mingi infotöötaja ole!  

Vaike Kasemets, Kuressaare elanik