Kehv tervis pärsib paari tuhande inimese töövõimet

KIIDAB NIMEKAIMU: Saaremaa puuetega inimeste koja juhataja Veronika Allas ei ole oma peaaegu nimekaimust noore kolleegi kiitmisega kitsi. "Ta tunneb sotsiaalvaldkonda, oskab hästi dokumentidega töötada ning on suurepärane suhtleja," ütleb Allas.

FOTO: Irina Mägi

Saare maakonnas elab üle kahe tuhande inimese, kellel on määratud osaline või puuduv töövõime.

Töötukassa andmeil oli möödunud aasta lõpuks Saare maakonnas määratud osaline töövõime 1319-l, puuduv töövõime aga 868 inimesel.

Osalise töövõimega naisi on meestest koguni paarsada rohkem – 744 naist ja 575 meest. Puuduva töövõime koha pealt on asi aga vastupidi: töövõime puudub 538 mehel ja 330 naisel.

Saaremaa puuetega inimeste kojas tegevusjuhendajana töötaval Veronical määras töötukassa osalise töövõime kolm aastat tagasi. 

Tervisemuresid on Veronical noore inimese kohta palju. Töövõime hindamisel said aga otsustavaks eeskätt seljaprobleemid – noorel naisel on diagnoositud pärilik selgroo kulumine. "Sellega seoses kukkusin mõned aastad tagasi oma parema jala katki ja rebestasin pahkluu sidekoed," lausub Veronica. 

Operatsioonist pole abi

Diagnoosi selgroo kulumise kohta oli ta saanud juba varem. Arsti juurde viis naise aga mitte selja-, vaid jalavalu. 

"Kuna kogu parem jalg valutas meeletult, läksin neuroloogi vastuvõtule," räägib Veronica. 

Doktor, kes ei leidnud jalal midagi viga olevat, küsis, ega Veronical selg valuta. 

"Kuna jalavalu oli suurem, siis polnud ma seljavalu eriti tähele pannudki," tunnistab noor naine. "Aga tõepoolest – ka selg valutas. Isegi nii, et ma ei saanud öösiti magada."

Kompuuteruuring tuvastas, et Veronica selgroo diskid tulevad oma kohtadelt välja. Saaremaalt saadeti ta Tallinna arsti juurde, kus selgus, et selgrooprobleem on pärilik ning operatsioon siin ei aita. 

Veronica sõnul mõjutab seljahäda teda igapäevatöödes ja -toimetustes kõvasti. "Paljusid asju ma ei saagi teha," tõdeb ta. 

Kuna neid töid, kus tuleb kaua püsti seista, palju kummardada ja raskusi tõsta, Veronica teha ei saa, vajab ta palju abi näiteks aiatöödel.

Sekretär-juhiabiks õppinud ning varem sotsiaalkindlustusametis ja Kuressaare haiglas taastusraviosakonnas töötanud Veronica oli oma kehva tervise tõttu kaua töötu – ta lihtsalt ei leidnud talle sobivat ametikohta. "Kuna mul valutas ka kael, ei saanud ma teha ka selliseid töid, kus peab alla vaatama," lausub ta.

Ideaalne töökoht

Saaremaa puuetega inimeste kotta läks Veronica tööle töötukassa kaudu, esialgu vabatahtlikuna juhiabiks. Et pärast vabatahtliku-aega seal tegevusjuhendajaks saada, läks Veronica Kuressaare ametikooli seda eriala õppima. "Olen end aastate jooksul päris palju täiendanud ja koolitanud," märgib Veronica. Nüüdseks on ta kojas töötanud üle kahe aasta.

"Olen leidnud endale ideaalse töökoha, kus tõesti hoolitakse igaühe tervisest," kinnitab noor naine. 

Veronica sõnul vajab ta oma tervise tõttu hädasti füsioteraapiat. "Tänu füsioterapeut Lauri Rannamale ma üldse püsti seisan," ütleb Veronica. Samuti käib ta korra kuus massaažis. 

"Olen oma tervisesse palju panustanud – mis mul muud üle jääb," leiab Veronica.

Saaremaa puuetega inimeste koja juhataja Veronika Allas ei ole oma peaaegu nimekaimust noore kolleegi kiitmisega kitsi. "Veronica on aktiivne, asjalik ja ettevõtlik, toredate uute ideedega inimene," räägib Allas. "Ta tunneb sotsiaalvaldkonda, oskab hästi dokumentidega töötada ning on suurepärane suhtleja."

Kõige rohkem on puuduva töövõimega inimesi 25–54-aastaste inimeste seas – 676. 55+ vanuserühmas on osaline töövõime tuvastatud 548 inimesel ja 16–24-aastaste hulgas 95-l.

Puuduva töövõimega inimesi on 16–24-aastaste seas 64, 25–54-aastaste hulgas 406, 55+ vanuses inimeste seas aga 398.

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles