/nginx/o/2019/02/11/11779953t1hd4fc.jpg)
/nginx/o/2020/04/07/13045259t1h6b69.jpg)
Hotelli Saaremaa omaniku Heldur Allese sõnul räsib koroonakriis kõige rängemalt Saaremaa turismisektorit ja see kaotab tänavu käibest vähemalt viiskümmend protsenti.
Heldur Allese: Saaremaa turismisektor kaotab vähemalt poole käibest
/nginx/o/2020/04/07/13045263t1h241d.jpg)
„Kui kriis lõppeb juuniks, on meie käibenumber üks, kui juuliks, siis oluliselt väiksem. Võibolla jääme tänavu üldse nulli peale,“ nentis Allese, kes pelgab, et lootustele vaatamata ei lähe majandus käima enne juulikuud. Vähemalt viiekümneprotsendiline käibelangus on tema hinnangul turismiettevõtete tänavustesse majandusnäitajatesse juba nagunii kindlalt sisse programmeeritud.
„Aga kõigepealt on vaja inimeste tervis korda ja viirus kontrolli alla saada. Siis veel natuke kontrolli ja siis tuleb ehk hetkeks ka suvi. Aga massilist turismi sel aastal Saaremaale oodata ei maksa,“ lausus Allese ja lisas, et majanduse hangumise tagajärjed annavad tunda veel mitu aastat.
Allese märkis, et riik peaks katsuma ettevõtetele lubatud toetusi jagada nii, et neid enamvähem kõigile hädalistele jaguks. „See abi on küll lühiajaline, aga ehk lähevad asjad ikkagi suveks paremaks. Mingil määral peaks meid päästma siseturist, välisturistidele ma väga ei loodaks,“ sõnas ta.
Kui võimalused tekivad, tuleb loomulikult hakata kohe ka välisturgudega tegelema, aga turismi taastamisel on mitu tahku. Ühest küljest võib saada takistuseks potentsiaalsete klientide umbusk meie suhtes, teisalt meie endi kartused viirus uuesti sisse tuua.
Mainekahju on juba tekkinud, kuna Saaremaa figureerib rahvusvahelistes uudistes kui Eesti koroonaepideemia epitsenter. Indoneesia aukonsulina on Allese pidanud vastama mitmetele telefonikõnedele Aasiast, kus uuritakse, mis meil siin ikkagi toimub.
Terviseriskide tõttu peaks Allese arvates olema ettevaatlik ka võõrtööjõuga. „Seda Eestise lähemal ajal lasta ei tohiks ja töötud Eesti inimesed peavad tööle asuma. Küll saavad ka põllumehed hakkama,“ lausus ta.
Paljudel, kelle on suured laenud peal, läheb Allese sõnul kindlasti väga raskeks. „Ma kardan, et mõned ei pea ka vastu. Pangad räägivad küll, et tulevad appi, aga ma väga ei usu seda. Aga kui riik sai 0,32 protsendiga laenu ja selle protsendi või pooleteistkümnega ettevõtetele edasi laenaks, oleks see üks võimalus,“ lausus ta.
Allese tõdes, et paljud vaidlevad talle vastu, et milleks laenukoormust veelgi suurendada, aga oluline on, kuidas laenurahaga ümber käia. „Selle muidugi kohe ära kulutada, pankrotti minna ja keegi ostab äri üles. Aga selle rahaga võib tagada ka taastootmise,“ lausus ta, juhtides tähelepanu tõsiasjale, et paljudel ettevõtetel ei ole praegu lihtsalt raha. Saaremaa puhkemajandus on rajatud suvekuudele ja selle ajaga kogutud rasv saab kevadeks otsa. Selles mõttes saabus kriis meile eriti halval ajal.
„Paanitseda ei ole siiski mõtet, see asja edasi ei vii. Aga selge on, et sisemiselt põleme kogu aeg,“ kirjeldas Allese pinget, mida ettevõtjad on sunnitud praegu endas kandma.