Viiruse levik haiglas on õppetund kogu Eestile

FOTO: Maanus Masing

Viimastel päevadel on Kuressaare haigla pihta lennanud kriitikanooli, et nad ei saanud õigel ajal viiruse majasisesele levikule piiri pandud.

Tagantjärgi targana teame, et kõigepealt oleks pidanud tõesti testima hooldekodusid, hoolekandeasutusi, nende asutuste töötajaid ja krooniliste haigustega eakaid patsiente, ütlesid  Kuressaare haigla juhid üleeilses avalduses. Kuid nad lisasid: ei maksa unustada kriisi alguses kehtinud testimisreegleid ja sedagi, et viirus saabus Saaremaale ootamatult. 

Paar päeva tagasi tõi terviseameti erakorralise meditsiini osakonna juhataja Martin Kadai intervjuus ERRile viiruse leviku halva näitena esile ulatuslikku sisenakatumist Kuressaare haiglas ning mainis ka isikukaitsevahendite vähest kasutamist seal. 

Kadai kiitis samas Võru haigla tegutsemist, jättes mainimata, et tegelikult ei sattunud sealse haigla ruumidesse ükski koroonaviirusega nakatunud patsient,  vaid kõik need viidi Tartusse. Saaremaalt on siiani saadetud pealinna ravile vaid kõige raskemas seisus haiged, tänaseks 17 patsienti. 

„Meie suurim soov on see, et mandril jääks olukord stabiilseks ning et seda, mis meil on olnud, te eales läbi elama ei peaks,“ ütlesid haiglajuhid oma avalduses. 

„Tahtsime avalikkusele meelde tuletada, kuidas viirus levis,” põhjendas avaldust haigla juhatuse liige Märt Kõlli, lisades, et haiglas käituti vastavalt oskustele, võimalustele ja riigilt tulnud reeglitele. Massilist testimist, mida nüüd, tagantjärgi nähakse lahendusena, ei tehtud toona Eestis kusagil, sest riigil ei olnud teste piisavalt. 

Masstestimise otsus tuli alles siis, kui nakatunuid hakati avastama ka hooldekodudes ja haiglates ning kui teste oli taas laiemalt käes. 

Riigi hädaolukorra meditsiinijuht dr Arkadi Popov ei ole Kuressaare haigla suhtes sugugi nii kriitiline. 

Tema sõnul saavad teised nüüd Saaremaa kogemusest ja ka vigadest õppida. Popov on varem öelnud, et taoliste kriisidega ei ole väiksematel haiglatel sugugi kerge toime tulla. Ka ei meedikute igapäevateadmised sellest, kuidas kaitsevahendeid praktikas kasutada, väga heal tasemel. 

 „Esimestel on alati kõige raskem,” kinnitas Popov eile pressibriifingul. „Vaatamata sellele, kuidas me ka ei oleks valmis, on alati võimalus, et viirus satub haiglasse. See on paratamatus. Mida laialdasem levik on, seda suurem tõenäosus, et inimesed, kellel pole sümptomeid, haigestuvad statsionaaris.“ 

See risk jääb isegi siis, kui kõiki võimalikke meetmeid tarvitusele võetakse, lisas Popov.

Tema sõnul tuleb olla Kuressaare haigla töötajatele tänulik selle eest, et nad on teinud kõik endast oleneva, et olukorda kontrolli alla saada. 

Kuressaare haigla juhtide sõnul ei saa välistada sedagi, et haiglast välja kirjutatud patsient võib anda pärast kodus positiivse viirusproovi. Haigal ravijuht dr Edward Laane märkis, et kuna nad ei võinud olla kindlad, et mõni nende töötaja või patsient pole nakatunud, hakkasid nad juba varakult kõiki käsitama võimalike viirusekandjatena. Teine võimalus olnuks haigla lihtsalt paariks nädalaks kinni panna, see aga olnuks Saaremaa kriisis võimatu. 

Avameelselt olukorrast Saaremaal

Meie saarel toimus tõenäoline nakatumine vahemikus 2.-8. märts, mille sisse jäi mitu rahvarohket üritust. Sealhulgas ka naistepäev, kus emadele, vanaemadele, tütardele ja lähedastele daamidele pööratakse traditsiooniliselt palju tähelepanu. Meie töötajad on samuti emad ja vanaemad, spordihuvilised ning sotsiaalselt aktiivsed saarlased. 

Lisaks tehakse nädalas sadu vastuvõtte, mis oma olemuselt tähendab tihti lähikontakte haigestunud inimesega, kusjuures aimamata, et Hiina viirus on jõudnud Ultima Thulele, praktiliselt maailma lõppu.. 

Saaremaal ja Kuressaare haiglas oli 9.-15. märtsini kõik juba reaalselt kohal. Esimene ametlikult kinnitatud viirusekandja, masstestimised, inimeste hirm tundmatuse ees, saarlaste ehmatus, isikukaitsevahendite kasutamise treeningud, COVID-19 mustad tsoonid, osaliselt 16-tunnised tööpäevad ja kahjuks ka pahaaimamatud kontaktid.

/.../

Olukord on siiani erakorraline. Aga tuleb tunnistada tehtud vigu  ning sedagi, et vigadest on võimalik õppida. Seda oleme ka teinud.

(väljavõte avaldusest Kuressaare haigla Facebooki-leheküljel)

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles