Sotsiaalministeerium: põdenute tervenemise üle otsustab arst

Foto: Maanus Masing / Saarte Hääl

Sotsiaalministeeriumi selgituste järgi ei ole tööandjal õigust nõuda Covid-19 viirushaigust põdenult kordustesti ja iga inimese tervenemise üle saab otsustada üksnes arst.

Koroonaviirust põdenute terveks tunnistamist arutas nädala alguses Saaremaa kriisikomisjon. Põhjuseks Kuressaare haigla muutunud taktika. Nimelt on seal koroonaviirust põdenud personali tööle naasmise eelduseks infektsionisti soovitusel kahe negatiivse proovi andmine vähemalt 24-tunnise vahega.

See tekitas küsimusi Saaremaa perearstide seas, kelle sõnul ei ole selline lähenemine kooskõlas terviseameti juhistega. Et juhised oleksid kõigile üheselt arusaadavad, pöördus kriisikomisjon 15. aprillil selgituse saamiseks terviseameti poole. 

Eelkõige on komisjonil soov täpsustada koroonaviirust põdenud tervishoiu- ja hooldustöötajate tööle tagasi lubamise põhimõtteid. Komisjoni teatel arutab inimeste tööle lubamise ja koduse isolatsiooni lõpetamise põhimõtteid ka Eesti Infektsioonhaiguste Selts.

Sotsiaalministeeriumi tervishoiuvõrgu juht Heli Paluste selgitas Saarte Häälele, et kui arst on inimese tervenenuks tunnistanud, ei tohiks talle tervisest tulenevalt mingeid piiranguid seada ja tööandjal ei ole õigust nõuda kordustesti tegemist. Inimese testimise vajalikkuse ja tervenemise üle otsustab tema arst.

Praegust pere- ja raviarstide praktikat kommenteerides märkis Paluste, et seniste uuringute järgi on haigestunud inimene kergetel ja mõõdukatel juhtudel nakatamisvõimeline keskmiselt 7–12 päeva pärast sümptomite tekkimist, rasketel juhtudel kuni 14 päeva. 

“Seetõttu olemegi rangeks reegliks võtnud, et isolatsioonis tuleks olla 14 päeva. Sealjuures peab inimene olema olnud vähemalt 48 tundi palavikuta ja vähemalt 24 tundi ilma ägedate viirushaiguse sümptomiteta. Juhul kui palavik ja köha püsivad veel ka neljateistkümnendal päeval, siis tuleb olla kodus seni, kuni need mööduvad ja kindluse mõttes veel kaks päeva,” rääkis ta.

Kui raskema juhtumi korral on inimene olnud haiglaravil, siis sõltub terveks tunnistamine suures osas tema seisundist. Haiglate info kohaselt soovitavad nad enamasti olla kodus veel kaks nädalat pärast haiglat, mis ei kehti nende kohta, kes põdesid kergete sümptomitega, kuid mingil põhjusel siiski hospitaliseeriti.

“Kordusteste üldjuhul enam ei tehta, kuna viirus võib olla laboratoorselt tuvastatav isegi kuni 37 päeva, kuid patsient ei ole enam nakkusohtlik,” ütles Paluste. Kuna uuringute tulemused selles osas on vastuolulised, siis Paluste sõnul on kindlam lähtuda kuni neljateistkümnepäevase isolatsiooni põhimõtetest, isegi kui kõik sümptomid mööduvad kahe päevaga. 

“Rangemad reeglid aitavad ennetada haigusjuhtude levimist, mis on praegu hästi oluline,” lisas ta.

Sõltuvalt sellest, kas inimene on kodusel ravil või haiglas, saab ta juhised nii oma tervise kui ka isolatsiooni kohta perearsti või raviarsti käest. “See tähendab, et eelkõige tuleb lähtuda arsti soovitusest, kes konkreetse juhtumiga kursis on,” sõnas Paluste.

Plaaniline töö haiglas ei taastu enne kahte nädalat 

Terviseamet teeb otsuse plaanilise eriarstiabi, perearstiabi, hambaravi ja eratervishoiu plaaniliste teenuste taasavamiseks uuel nädalal juhul, kui nädalavahetus ei too uute haigusjuhtude hüppelist kasvu.

Kuressaare haiglas ei taastu ambulatoorsed vastuvõtud siiski enne kahte nädalat ning see periood võib veelgi pikemaks venida. Haigla ravijuhi Edward Laane sõnul saab ta uut infot anda 1. mail, aprillis on ambulatoorsed vastuvõtud peatatud ning toimuvad eriarstide kaugvastuvõtud. 

Dr Laane sõnul saab järgmisel nädalal paika plaan suurpuhastuse tegemiseks.

Raul Vinni