Saarlastel kulub raha toidule rohkem, transpordile vähem

KAAREL TANG pakub, et saarlased on leidnud rohkem tööd Saaremaal ja mandril tööl käimine on vähenenud – misläbi ka kulutused transpordile langenud.

FOTO: Maanus Masing / Saarte Hääl

Statistikaameti uuringu järgi on erinevalt teistest Eesti piirkondadest Saaremaal leibkondade kulutused transpordile langenud. Samas toidu eest peab saarlane rohkem raha välja käima.

Statistikaameti reedel esitletud leibkondade eelarve uuring aasta 2019 kohta näitab, et Saare maakond on kulutuste tasemelt ühe leibkonnaliikme kohta Eestis kümnendal kohal. Kolm aastat varem, 2016, olime pingereas seitsmendad. 

Keskmiselt on kolme aastaga kulutused leibkonnaliikme kohta Eestis kasvanud 81 eurot, 408 eurolt 489 eurole. Saaremaal on kasv olnud 26 eurot, 389-lt 415 eurole.

Viimase kaheksa aasta lõikes on toidule ja mittealkohoolsetele jookidele tehtavate kulude osakaal leibkondade väljaminekutes olnud ühtlases languses nii Eestis keskmisena kui ka Saaremaal. 

Värskete andmete järgi on aga meil 2016. ja 2019. aasta võrdluses toimunud taas tõus (25,1 protsendilt 28,8 protsendile), samas kui Eesti arvestuses jätkub langustrend (23,4 protsendilt 21,2 protsendile).

Väljaminekud on suuremad liha- ja piimatoodete, samuti puu- ja aedviljade ostmisel, pisut väiksemad aga leiva, kalatoodete ja suhkru soetamisel. Kolme aasta võrdluses on langenud kulutused tervishoiule, hotellidele ja väljas söömisele, üle 10 protsendi alkoholi- ja tubakatoodetele. Enim on aga langenud Saaremaa leibkondade kulutused transpordile – 65 eurolt 51 eurole kuus leibkonnaliikme kohta.

Põhjust ei selgu

Kui 2016. aastal olid Saaremaa leibkonnad uuringu järgi transpordikuludelt veel Raplamaa järel Eestis teisel kohal, siis 2019. aastal olime langenud 11. kohale. Sealjuures ületavad raplamaalaste transpordikulud kuus (108 eurot) saarlaste omi (51 eurot) enam kui kaks korda. 

Statistikaameti meediasuhete juht Kadri Kütt ütles, et ka ameti analüütikule jäi silma transpordikulutuste vähenemine Saaremaal, aga selle põhjust uuringust välja ei tulnud. 

“Haldusreform ilmselt Saaremaad uuringu tulemuste võtmes ei mõjutanud. Enamikes maakondades muutusid aga piirid ja seetõttu ei saa me enam muutusi näiteks hindade või tarbimise muutumisega selgitada,” lisas ta.

Saaremaa vallavalitsuse transpordinõuniku Kaarel Tangu sõnul on transpordikulutuste osakaalu vähenemist keeruline seletada. 

Tasuta transport 

“Mina võtaksin aluseks samuti selle, et 2018. aastal rakendus meil tasuta ühistransport ja valimisse sattus palju leibkondasid, kes kasutavad ühistransporti. Antud diagrammilt on ka näha, et ka paljudes teistes maakondades, kus rakendati tasuta ühistransporti, on n-ö käärid erinevate aastate lõikes väiksemad,” arutles ta.

Samas võib üheks põhjuseks olla ka see, et saarlased on leidnud rohkem tööd Saaremaal ja mandril tööl käimine on vähenenud – misläbi ka kulutused transpordile langenud. “Selleks tuleks aga vastavaid andmeid omavahel kindlasti täpsemalt võrrelda,” lausus Tang.

Võrdle oma kulutusi Eesti ja Saaremaa keskmisega

Leibkonnaliige kulutas 2019. aastal kuus keskmiselt 489 €, Saaremaal 415 €.

Leibkonnaliikme kohta kulus kuus:

  • toidule ja jookidele 21,2% - 28,8%
  • eluasemele 15,6% - 14,4%
  • transpordile 14,7% - 12,3%
  • vabale ajale 10,7% - 9,9%
  • alkoholile ja tubakale 3,1% - 3,8%

Linnas elaval leibkonnaliikmel kulus rohkem:

  • eluasemele
  • tervishoiule
  • restoranidele ja hotellidele

Maal elaval leibkonnaliikmel kulus rohkem:

  • transpordile
  • toidule ja mittealkohoolsetele jookidele
  • alkoholile ja tubakale

Allikas: statistikaamet

Kommentaar

Leibkonna eelarve uuringu raames kogutakse andmeid leibkondade igapäevaste kulutuste ja tarbimise kohta.

Uuring võimaldab teada saada, millised on Eesti elanike kulutused toiduainetele, tarbekaupadele, eluasemele ja erinevatele teenustele. Uuring annab lisaks teavet leibkonnaliikmete sotsiaal-demograafiliste näitajate (tööhõive, haridus), majandusliku olukorra ja elamistingimuste kohta.

Uuringu tulemusel saavad toodete ja teenuste pakkujad ning tavatarbijad infot, millele enim kulutatakse ja mida aastate arvestuses rohkem tarbitakse. Lisaks näitab uuring ka üldist hindade ja elukalliduse muutust, aga see vajab juba põhjalikumat analüüsi (võrdlus tarbijahinnaindeksiga jne).

Uuringust saab infot ka selle kohta, kui suur hulk kulutustest kulub leibkondadel sundkulutustele (toit ja mittealkohoolsed joogid ning eluase) ja kui palju jääb neil kätte nö vaba raha, mille osas nad saavad ise otsustada, millele seda kulutada.

Kadri Kütt

Statistikaameti meediasuhete juht

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles