Südamekodud: külastuspiirang peab kehtima vähemalt juulini

Südamekodu Upal.

FOTO: Maanus Masing / Saarte Hääl

Südamekodude juhatuse liige Martin Kukk teeb ettepaneku jätta hooldekodud külastajatele suletuks vähemalt 1. juulini, et kaitsta eakaid kliente viiruse eest, mis pole kuhugi kadunud.

Valitsust nõustav COVID-19 teadusnõukoda soovitab taastada haiglate ja hooldekodude külastamist alates 1. juunist. Terviseameti 17. mai korraldusega on võimalik külastada erandina kliente humaansetel eesmärkidel (nt vaimse tervise seisundist tulenevalt või surija juurde) ning ühiskonnas on üleval ootus, et 1. juunist saab hooldekodudes olevaid lähedasi jälle tavapärasel viisil külastada.

Südamekodude juhatuse liikme Martin Kuke sõnul tuleb aga pikendada hooldekodude külastuspiiranguid vähemalt 1. juulini, seni peaksid hooldekodud võimaldama sotsiaalseid kontakte lähedastega teha kontaktivabalt nii palju kui võimalik.

“Ilma kahtluseta vähendab külastuste jätkuv piiramine olulisel määral tõenäosust, et tulevad järgmised nakatumised hooldekodudest,” selgitas Kukk. “Saan aru, et inimlikult on seda raske nii hooldekodu elanikel kui lähedastel taluda, aga kindlasti kaitseb 30 päeva jätkuvaid piiranguid eakate tervist ja elusid rohkem kui füüsilised kohtumised võimalike asümptomaatiliste viirusekandjatega.“

Kukk nentis, et kuna hooldekodude külastamiskeeld kehtestati 12. märtsil, on inimlikult mõistetav, et lähedased ja hooldekodudes viibivad eakad soovivad esimesel võimalusel kohtuda, kuid peab arvestama, et viirus pole Eestist veel kuhugi kadunud.

Samal ajal on üldised piirangud koos eriolukorra lõpuga 18. maist leevenemas või kadumas, näiteks võib välistingimustes teha saja inimesega üritusi ning juuni algusest avanevad spaad. “Seda kõike arvestades on äärmiselt suur tõenäosus, et nakatumiste arv hakkab kasvama. Loodan, et see pole niivõrd suur, et tuleb üldiseid piiranguid jälle kehtestama asuda,” rääkis Kukk.

Praeguse seisuga on Eesti 250st hoolekandeasutusest tuvastatud COVID-19 viirus 26s. Kuke hinnangul on nakatumiste jätkumisel vaid aja küsimus, mil tuvastatakse viirus järgmises hooldekodus.

“Seni, kuni hooldekodude töötajad elavad normaalsete inimeste kombel, käivad tööl ja kodus, vahel isegi toidupoes, siis ülikindlat retsepti enne vaktsiinide teket viiruse leviku takistamiseks hooldekodudesse pole,” nentis Kukk, lisades, et küll aga vähendab isikukaitsevahendite jätkuv kasutamine, pidev testimine ning töötajate ja hoolealuste tervislike seisundite hoolikas jälgimine hooldekodudesse viiruse tungimise tõenäosust. 

Tagasi üles