Linlased: erihooldekodu Sirgele tänavale ei sobi!

ELAMU VÕI MITTE? “Kui ehitame elamu ja paneme sinna psüühiliselt haiged inimesed elama, kas nimetame seda elamuks?” küsis Ants Raik vallaarhitekt Mark Grimitlihtilt ja AS Hoolekandeteenuste kinnisvaradirektorilt Karl Männilt. Foto: Maanus Masing / Saarte Hääl

Tulevase erihooldekodu projekteerimistingimuste avalikul arutelul osalenud linlasi AS Hoolekandeteenuste esindajate selgitused ei veennud.

AS Hoolekandeteenused on esitanud Saaremaa vallavalitsusele kaks projekteerimistingimuste väljastamise taotlust kruntidele Sirge 1 ja Lehe 1 Kuressaares, et ehitada ühele neist elamu 24-le erivajadusega inimesele. Eilsel avalikul arutelul Kuressaare kultuurikeskuses vastasid vallavalitsuse ja Hoolekandeteenuste esindajad kohale tulnud linnaelanike küsimustele ja jagasid selgitusi.

Ehkki linlasi esindas vaid kümmekond inimest plaanitava erihooldekodu naabrusest, paisus arutelu kohati väga emotsionaalseks.

"Kui ehitame maja ja paneme sinna sõdurid elama, kas nimetame seda kasarmuks või elamuks?" küsis Sirge tänava krundi naabruses elav Ants Raik. "Kui aga ehitame maja ja paneme sinna psüühiliselt haiged inimesed elama, kas nimetame seda elamuks?"

Linlased kardavad häirimist

Linlased pelgavad, et erihooldekodu kliendid võivad käituda kummaliselt ja ettearvamatult ning sellega kaaskodanikke häirida ja hirmutada.

"See on müüt, et psüühiliste erivajadustega inimesed kogukonda ei sobi," leidis AS Hoolekandeteenuste kinnisvaradirektor Karl Mänd. "Oma teiste majade puhul meil ju probleeme pole."

"Sõmera küla elanikud on mulle rääkinud probleemidest, mida erivajadusega inimesed seal tekitanud on, samuti on mul endal ebameeldivaid kogemusi," rääkis Lillekülas elav Evelin (elanike täisnimed on toimetusele teada). "Olen kesklinnas näinud, kuidas erivajadusega inimene ajas püksid maha ja tegi oma häda. Samuti on tuldud mind tänaval puudutama ja raha küsitud. Kas sellist nii-öelda silmaringi rikastamist peaksime ka oma lastele soovima?"

AS Hoolekandeteenuste esindajad soovitasid säärastest juhtumitest teavitada erihooldekodu või politseid. "Väärtegu on väärtegu," tähendas Karl Mänd.

Mänd kinnitas, et Kuressaarde kolivad vaid need inimesed, kes ei ole teistele ohtlikud.

"Kes võtab sajaprotsendilise vastutuse, et nad ohutud on?" küsis Lillekülas elav Veiko. "Ka tavainimeste puhul ei saa selles ju sada protsenti kindel olla," vastas Hoolekandeteenuste avalike suhete juht Katrin Pärgmäe.

Üks elanike argumente, miks Sirge tänav erihooldekodu asukohaks ei kõlba, on tõik, et see jääb laste kooliteele.

"Minu lapsed peavad normaalseks, et ühiskonnas elavad ka teistsugused inimesed," vastas Karl Mänd. "See, kui lapsed neid kardavad, on vanematelt tulnud sisend."

Männi sõnul on AS Hoolekandeteenused erihoolekande klientidele ehitanud üle Eesti kokku kaheksa maja ning kaks neist asub koolide lähedal.

Kui linlased leidsid, et lapsed võivad hakata erivajadustega inimesi narrima ja kiusama, möönis Mänd, et seniste kogemuste põhjal on seda alguses tõesti ette tulnud, ent sellistel puhkudel on abi olnud selgitustööst.

Kaare tänaval elava Ülle hinnangul on Sirge tänava krundi oluline puudus suure tee lähedus, kus sageli liiguvad veoautod. Erihooldekodu kliendid võivad aga ootamatult sõiduteele auto ette astuda.

Ka leidsid linlased, et avalikud teenused, sealhulgas toidukauplused ja apteegid, jäävad Sirgest tänavast erihoolekande klientide jaoks liiga kaugele. "Selle puuduse korvab lähedal asub bussipeatus," ütles Karl Mänd.

"Juba praegu häirivad erivajadusega inimesed linnaliinibussis lapsi," lausus selle peale Marelle. "Mida rohkem neid inimesi siin linnas elab, seda rohkem selliseid olukordi tekib!"

Sõmerale kohta ei taheta

"Kui 95% elanikest on erihooldekodu ehitamise vastu, miks siis seda ikkagi tehakse?" küsis Veiko. "Põhiseaduse järgi ei tohi kedagi diskrimineerida tema puude alusel," vastas Karl Mänd.  

Linlaste hinnangul on erivajadustega inimeste senine Sõmera hooldekodu neile palju parem ja sobivam elukoht.

Sõmera Kodu juhi Terje Hansoni andmeil ootab erihoolekandeteenuse järjekorras praegu üle 500 inimese. "Sõmera hooldekodus on praegu seitse vaba kohta, aga keegi ei taha Sõmerale tulla," lausus Hanson.

"Minu jaoks olid need Hoolekandeteenuste inimeste vastused väga ümmargused," ütles poolteisetunnisel arutelul korduvalt sõna võtnud Evelin Saarte Häälele. "Meid, kes me kohale tulime, see jutt ei veennud. Mujal Eestis ehitatud erihooldekodude kohta on ju väga hea näiteid tuua, kui meil siin puudub info seal toimuva kohta."

Praeguseks on AS Hoolekandeteenustel oma klientide jaoks Kuressaares Ruubi Kodu bussijaama naabruses ja kolm korterit Smuuli linnaosas.

KOMMENTAAR

SA Hoolekandeteenused avalike suhete juht Katrin Pärgmäe:

Mis mulle Kuressaares peetud arutelu juures meeldis: kuigi inimestel on hirmud erihoolekande klientide ees, olid nad valmis kuulama ja kaasa mõtlema. See, et inimesed erihoolekande klientide ees hirmu tunnevad, on arusaadav – kui nendega pole eriti olnud kokkupuuteid ega kogemusi, siis peetakse üksikute ebasobivalt käitunud inimeste tegusid omaseks kogu erivajadustega inimeste grupile. See ei vasta aga tõele.

Kuidas hirmudest üle saada? Selle koha pealt oli meil kõige toredam kogemus Pärnus, kuhu uue maja ehitasime. Seal proovisid inimesed takistada isegi ehitusloa väljaandmist. Kui maja oli seal üheksa kuud valmis olnud, läksime seda ühe delegatsiooniga vaatama. Siis tuli naabermaja korteriühistu juhatuse liige ise meie juurde ja ütles: "Meil on natuke piinlik oma varasema arvamuse pärast, sest need erivajadusega inimesed, kes siia kolisid, on tegelikult väga toredad."

Seega – hirmu võtab maha see, kui hakata kõrvuti elama.      

Otsuse, kummale krundile Kuressaares ehitame – kas Sirgele või Lehe tänavale, teeme projekteerimistingimuste põhjal.