Hobisünoptik Kairo Kiitsak hoiatab oma Facebooki lehel, et juba mõnda aega on Läänemeres vohanud sinivetikas. Satelliidipildilt on näha, et kolletab ka Saaremaa ümbruses.
Saaremaa ümber vohab sinivetikas
22. juuni 2020, 14:01
"Sinivetikas vohab ka Läänemeres juba mõnda aega. Satelliidipilt Sentineli poolt on jäädvustatud 21. juunil. Näha on nende väga suuri keeriseid," kirjutas hobisünoptik Kiitsak. "Lähiajal on temperatuur Läänemere ümbruses tõusu teel ja see soodustab sinivetikate teket. Ujuma minnes tasub olla ettevaatlik," hoiatas ta.
Terviseameti andmeil on sinivetikate massesinemised tavalisemad juulis-augustis. Sinivetikad tekitavad silmaga vaevu nähtavaid rohelisi või rohekaskollaseid kolooniaid – pisikesi niidikesi või mannatera suurusi tükikesi, nii et muudavad hulgakesi kokku ujudes vee ebameeldivalt püdelaks. Sinivetikate kolooniad võivad meenutada õietolmu, mis katab kevadeti ja varasuviti veepinda. Vesi ja kaldaäär võivad olla kaetud tiheda sinakasrohelise või valkja massiga. Mõnikord võivad sinivetikad tekitada ka vahtu. Samuti võivad lagunevad sinivetikad levitada ebameeldivat mädanemise või kopituse lõhna.
Tavaliselt sinivetikad ei ole ohtlikud, kuid nende massesinemiste (õitsengute) suhtes tuleb olla ettevaatlik. Paljud õitsemist põhjustavad sinivetikad eritavad lagunedes või elutegevuse jooksul mürkaineid – tsüanotoksiine. Mõned neist toksiinidest on mürgised ka inimesele. Peale sinivetikamassi kadumist võivad mürgid olla vees veel 1-4 nädalat. Mürkide kadumine oleneb sellest kui kiiresti ja suures ulatuses vesi antud kohas vahetub, sh ka veekogu suurusest. Juhul kui on tuult ja lainetust, kaovad mürgid umbes nädalaga.
Eestis ei ole teada sellistest juhtumitest, kus peale sinivetikarikkas vees ujumist oleksid inimesed saanud tõsiseid tervisekahjustusi. Mürgituse võib sinivetikatest saada ainult suu kaudu, neelates alla suures koguses sinivetikarikast vett. Läbi naha mürk ei tungi, kuid tundlikumatel inimestel võib põhjustada nahal lööbeid, silmade kipitust, nohu. Sellise vee allaneelamisel on tõsiseid mürgitusi täiskasvanutel harva. Eelkõige on ohustatud väiksed lapsed, allergikud ja vanemad inimesed. Sinivetikamürgituse sümptomid võivad sarnaneda tavalise gripiga. Mürgituse saanutel on sageli ka naha- ja silmaärritusi, vahendas Terviseamet.
