SÕIM VÕI SÕNAVABADUS Raadiohääl nõuab saare ITfirmalt kommentaaride eest valuraha

Raadiohääl Brigitte Susanne Hunt.
Raadiohääl Brigitte Susanne Hunt. Foto: Sander Ilvest / Postimees

Ligi 1500 eurot peaks Saaremaa arvutifirma EQ Computer maksma kahe internetis avaldatud kommentaari eest, mille tõttu avaliku elu tegelane Brigitte Susanne Hunt end solvatuna tundis. 

Vandeadvokaat Robert Sarv
Vandeadvokaat Robert Sarv Foto: Postimees

“Nõudekirjas väljatoodud kommentaarides oli meie klienti peetud väljapressijaks ning moraalituks lapseks,” ütleb Saarte Häälele vandeadvokaat Robert Sarv ja kinnitab: “Klient ei tegele väljapressimisega, samuti ei ole ta moraalitu.” 

Saarte Häält konsulteerinud juristi hinnangul tunduvad Sarve põhjendused kahju tekkimise kohta paljasõnalised: “Kommentaarid ei sisalda mingeid räigeid solvanguid, mida üks avaliku elu tegelane ei peaks suutma taluda.”

Vandeadvokaat Robert Sarv büroost EmeraldLegal sai laiemalt tuntuks eelmisel aastal. Detsembris kirjutas Äripäev, et Sarv võitleb solvavate kommentaaride vastu, saates sadu nõudekirju väidetavatele solvajatele. 

3000 eurot kahjutasu ja 500 eurot menetluskulu – kui ei maksa, lubatakse minna kohtusse. 

Saaremaa ettevõtja Egon Kaljulaid
Saaremaa ettevõtja Egon Kaljulaid Foto: Saarte Hääl

Saaremaa ettevõtja Egon Kaljulaid -, kellele EQ Computer kuulub, luges juuli alguses saadetud nõudekirjast, et kui ta ei soostu kohtuvälisele kokkuleppele minema ja 1480 eurot (tuhat solvatule ja 480 advokaadile) maksma, ootab ees kohtutee. 

Sarv lisab nõudekirjadele, et “arvestades meedia ülisuurt huvi laimajate isikute vastu”, võidakse ettevõtte nimi laimamise kontekstis avaldada üleriigilises meedias. Ja “pole välistatud,” et nime avaldamine võib kahjustada ettevõtte mainet. 

Egon Kaljulaid ütleb Saarte Häälele, et ei mõista, kuidas saab temalt küsida mittevaralise ja varalise kahju hüvitamist kommentaaride eest, mis väidetavalt on kirjutatud tema ettevõttelt internetiteenust ostva inimese arvutist. 

Näiteks Sarve viidatud IP-aadressi taga on Kaljulaidi ettevõttel 150 klienti.

Robert Sarve sõnul on tema seisukoht firmade puhul lihtne: kui firma väidab, et müüb teenust edasi vms, peab ta seda tõendama.

Sarv soovitab Kaljulaidil välja uurida, kes IP-aadressi sel ajal kasutas ning anda talle teada: “Kuna EQ ostab teenust Telialt, siis vastutavad nemad, kui nad ei suuda laimajat tuvastada.” 

Sarve viidatud kommentaarid avaldati 5. oktoobril Kroonika veebiväljaandes loo “TV3 VIDEO | Brigitte Susanne Hunt on hämmingus, et netikommentaatorid polegi kohtuähvardusest kohkunud: mitte midagi pole muutunud!” juures.

Praegu veebi minnes pseudonüümide “Annika” ja “Marise” all avaldatud arvamusavaldusi enam ei leia. Küll aga võib sama loo alt lugeda mitut kommentaari, mis sisaldavad väga halvustavaid sõnu.  Ka need on kirjutatud 4.-5. oktoobril, kuid Hunt ega teda esindav vandeadvokaat pole solvangute eemaldamist siiani nõudnud.

“Annika” ja  “Marise” kommentaarid nõudis Robert Sarv välja kohtu kaudu Telia Eesti ASilt ja sai teada, et IP-aadress 194.126.113.170 kuulub EQ Computerile. 

Telia esindaja Marina Bachmann ütleb, et kui Telialt küsitakse kohtumäärusega IP-aadresside lõppkasutajaid, ei saa nad keelduda. 

“Kindlasti aga hindame iga päringu seaduslikkust ning kui meil on vähegi võimalik klienti kaitsta, siis me seda kindlasti ka teeme.” 

Kui palju on Telia kohtu nõudel IP-aadresside lõppkasutajate andmeid avaldanud, Marina Bachmann öelda ei saanud. “Kohtu tegevusele Telia hinnangut anda ei saa,” lisab ta. 

Vandeadvokaat Robert Sarv ütleb, et kui EQ Computer teatab, kellele on IP-aadress kasutada antud, saab ta oma nõudekirja adresseerida õigele isikule ja ettevõttele nõuet ei tule. 

"Meie eesmärk ei ole "kiusata" süütuid isikuid ning esitada nõudeid asja eest mittevastutavale isikule," lisab Sarv. 

Sarve sõnul ei tea ta enne IP-aadressi omaniku vastust, kelle kasutada see on antud.

"Kas ta on "IT-firma" või kas nad müüvad teenust kellelegi edasi – tõesti ei tea ning seda ei saa meilt eeldada. Võib-olla on hoopis need kommentaarid kirjutanud teie poole pöördunud inimene, kes istub iga päev EQ kontoris (!)," nendib Sarv.

Ta lisab, et muidu oleks näiteks juhatuse liikmetel eriti lihtne: muudkui laimame, aga kui jutt läheb vastutusele, siis "keegi" tarbib meie võrku. "See ei saa nii lihtne olla. Samuti peab juriidiline isik vastutama enda juhatuse liikmete, töötajate jt eest."

Sarve sõnul on paljud ettevõtted kinnitanud, et see on nende IP-aadress ning edastanud inimese andmed, kes laimava kommentaari kirjutas. Samuti on teda teavitatud, et tegelik laimaja oli üürnik, abikaasa, endine töötaja jne ning Sarv on laimajaga otse edasi suhelnud.

Üks ülikool suutis Sarve sõnul leida inimese ühe teaduskonna avatud uste päeval kirjutatud laimu eest vastutusele võtmiseks. 

"Kui nüüd end IT-firmaks pidav OÜ seda ei suuda, siis mida me saame sellest arvata," lisab ta. 

Advokaadid taunivad

Sarve kriitikud aga ütlevad, et selle loogika kohaselt võiks tekkida olukord, kus keegi kasutab kommenteerimiseks näiteks raamatukogu arvutit ning pärast raamatukogu vastutab varaliselt. 

Detsembris Äripäevas ilmunud arvamusavalduses ütles Hedman Partnerid vandeadvokaat Urmas Kiik, et nõue tööandja või võrguomaniku vastu ei ole perspektiivikas.

Sama büroo vandeadvokaat Toomas Seppel märkis, et loomulikult võib tööandja nii kirjast või meediaga ähvardamisest ära ehmatada ning üritada kommentaatori isiku välja selgitada ja "reeta", mis on aga kaheldav eetiline tegu. 

"Kui kommentaar on tõesti rõve, siis tööandjal ongi võib-olla raske õlgu kehitada, aga kui kommentaar on tegelikult võrdlemisi neutraalne, siis kes ikkagi tahaks oma töötaja välja anda, et viimast siis kaks aastat mööda kohtuid solgutataks," ütles Seppel. 

Põhiküsimus ongi selles, et suur osa Eesti meediaväljaannete veebides avaldatud kommentaaridest on piiripealsed. Mis ühe inimese jaoks solvav, võib teisele tunduda neutraalne.

Sõnavabaduse kaitsjatel on võtta lause Eesti põhiseadusest: "Igaühel on õigus vabalt levitada ideid, arvamusi, veendumusi ja muud informatsiooni sõnas, trükis, pildis või muul viisil." (§ 45) Põhiseaduse paragrahv § 17 samas ütleb, et "Kellegi au ega head nime ei tohi teotada."

Sõim või sõnavabadus

Riigikohus on vaidluses Vjatšeslav Leedo vs. AS Delfi juba 2009. aastal leidnud, et internetiportaali sekkumine postitaja sõnavabadusse on õigustatud kolmandate isikute au ja hea nime austamise ja neile kahju tekitamisest hoidumise kohustusega.

Soraineni vandeadvokaat Carri Ginter sõnas Äripäeva loos, et internetis sõimlemine ei olegi kena, aga sõnavabadus peab alles jääma. "See, kui keegi ütleks, et Ginter on loll, mind küll ei paneks kohtusse pöörduma," sõnas ta. 

Robert Sarv toonitab, et Eesti kohtupraktika taunib laimamist ning välja on mõistetud ka rahalisi hüvitisi. Näiteks väljendite "umbes lehm", "loll naine", "loll eit", "haige eit", "jube lõust", "loll luud", "ajukääbik", "loll lehm" puhul on tegemist inimest mõnitava, halvustava ning ebasündsa väljendusviisiga.

Laimaja peaks mõistma, et tegi teisele isikule haiget

Hindame igat kommentaari eraldi, mingit "hinnakirja" ei ole. Kui tegelik laimaja oma käitumist tunnistab ja vabandab, on kliendid siiani olnud alati valmis lahendama neid küsimusi ka kompromissi korras, pakkuma ositi tasumist jne. 

Eesmärk on siiski, et laimaja saaks aru, et tegi teisele isikule haiget ning oleks valmis vabandama ja tulevikus mõtlema kaks korda, enne, kui järgmist isikut anonüümselt sõimata soovib.

Ebakohased väärtushinnangud

"Annika": "Mida sa siis tahad kuulda, kui endast oma elu jagad meedias. Ära süüdista kommentaatoreid, vaid ennast! See on ju otsene raha väljapressimine. Kui endast igas portaalis ei kuulutaks, poleks ka kommentaatoreid. Ela elu vääriliselt ja pole ka halvustajaid."  

Robert Sarv: Keskmine arukas lugeja mõistab, et kommenteerija hinnangul tegeleb klient raha väljapressimisega ning pöördub ise meedia poole, et temast kirjutataks ning ta on ise oma tegevusega põhjustanud laimu ja peab selles ennast süüdistama.

"Maris:" "Te ei tea Hundist midagi, aga olete nõus, et oma moraalituse pärast tahab normaalseid inimesi liistule võtta... Sorry, lapsel on vaja täiskasvanuks saada!!"

Robert Sarv: Keskmine arukas lugeja mõistab, et klient on moraalitu laps, kes tahab "normaalseid" inimesi liistule tõmmata. Internetis teiste sõimamist ja laimamist ei saa pidada normaalse isiku käitumiseks. 

Copy
Tagasi üles