Kultuuribrantšil kõneldi metseenlusest ja Louis Kahni juubelist

Laupäeva hommikupoolikul Kuressaare kuursaalis Kultuuripartnerluse sihtasutuse korraldatud brantšil räägiti eraraha kaasamisest kultuuri ning anti teada arhitekt Louis Kahni lähenevast 120. sünniaastapäevast.

Omapärase käekirjaga Louis Kahn, sünnijärgse nimega Itze-Leib Schmuilowsky on pärit Saaremaalt. Ehkki Schmuilowsky pere kolis 1901. aastal, mil Louis oli kõigest 5-aastane, USA-sse, jättis lapsepõlves nähtud Kuressaare linnus tema tulevasse loomingusse sügava jälje – seda tunnistas ta ka ise ning oli oma päritolu üle uhke.

Ott Rätsep Louis Kahni Eesti ühingust märkis, et esimesed Louis Kahni päevad peeti Saaremaal juba 15 aastat tagasi. Tulevaks aastaks plaanitud teised Kahni päevad on Saaremaale suur võimalus. Ja sugugi mitte koht, kuhu raha maetakse, vaid pigem investeering, mille abil viia Saaremaa turunduskeeles super premiumi klastrisse.

Kahni juubeliaasta avatakse mehe sünnipäeva tähistamisega 20. veebruaril, mil on kavas välja tuua Kahni õpilaste mälestustele tuginev raamat. Mais või juunis, mil Philadelphias kuulutatakse välja järjekordne prestiižikas Louis Kahni auhind, on saarlased ilmselt ka kohal ja annavad laureaadile üle omapoolse eripreemia.

Turismihooaja algusega peaks Kahni elu ja tegevus saama nähtavaks Kuressaare lossis ja linnatänavatel ning oktoobrisse on kavandatud tõsine teaduskonverents väga heade esinejatega. “Kahn suri küll 1974, kuid on jätkuvalt meie keskel, sest ta ei olnud mitte ainult võimekas arhitekt, vaid ka õpetaja ja filosoof. Tema sõna elab edasi,” rääkis Rätsep. 

Ta tõi näiteks selle aasta alguses Zürichis toimunud ürituse, kus tähistati 50 aasta möödumist Kahni ühest märgilisemast loengust “Valgus ja vaikus”, mille mõju kestab tänaseni.

Sihtasutuse Kultuuripartnerlus eestvedaja Meelis Kubits juhtis aga tähelepanu sellele, et eraraha kaasamine kultuuri ja spordi edendamisse on teema, mis aina tõsisemalt on tõstatumas, sest lähiaastad tõotavad nende valdkondade riikliku rahastamise mõttes kujuneda kaunis keeruliseks. Metseenluse edendamisel tuleb aga kindlasti vaadata ka seadusandlusele.

Konkreetsemad ideed, mismoodi eraettevõtlus, kultuuritegijad ja riik edaspidi koos võiksid toimetada, on Kubitsa sõnul veel vormumas ja lähemalt saab neist kuulda sügisel.

Tagasi üles