Kuressaare vanalinna muinsuskaitseala võib laieneda

Mehis Tulk
, toimetaja
Copy
Muinsuskaitseameti Saaremaa nõunik–insener Üllar Alev.
Muinsuskaitseameti Saaremaa nõunik–insener Üllar Alev. Foto: Maanus Masing / Saarte Hääl

Kuressaare vanalinna inventeerijad on teinud ettepaneku kaitseala laiendada ja haarata sellesse ka Tori ning Uus- ja Vana-Roomassaare piirkond.

2019. aastal asus muinsuskaitseamet Kuressaare vanalinna muinsuskaitsealale koostama uut kaitsekorda, mille eesmärk on toetada senisest enam vanalinna eripära säilimist ja tõsta teadlikkust kohalikest väärtustest. Kaitsekorraga jagatakse muinsuskaitseala hooned kaitsekategooriatesse, millele kehtivad tööde tegemisel erinevad nõuded. Jaotuse aluseks on muinsuskaitsealal asuvate hoonete inventeerimine, mille käigus hooned kahe aasta jooksul kohapeal üle vaadati ja pildistati.

Arutelud Kuressaare ajalooliste hoonete väärtuse üle viisid inventeerimise käigus tõdemuseni, et muinsuskaitseala ja selle kaitsevööndi piirid peaks uuesti üle vaatama. Kuna tänapäeval hinnatakse kõrgelt ka 19. sajandi lõpu ja 20. sajandi alguse puitarhitektuuri, tegid inventeerijad ettepaneku muinsuskaitseala laiendada nii, et see hõlmaks kogu sellest ajastust pärit hoonestust, ka Toriküla ning Uus- ja Vana-Roomassaare tänava piirkonda.

Mullu Kuressaare hooneid uurinud Triin Talk möönis, et olukord, kus ühel pool tänavat vaieldakse, kas ajaloolist hoonet peaks kaitsma koos interjööriga või piisab välisilme säilitamisest, ning teisel pool saab sarnased hooned kasvõi lammutada, ei ole mõistlik. “Kui me ühte kihistust, tsaariaja lõpu suvitusarhitektuuri, kaitseme, siis võiks seda terviklikumalt teha,” lausus ta.

Talk ütles, et ka laiendatud alalt jääb tegelikult hulk väärtuslikke hooneid välja, aga kusagile tuleb piir tõmmata, sest tervet linna ka kaitsealaks teha ei saa. “Loomulikult on piiri seadmine keeruline,” lausus ta, nentides, et mingi osa kinnistuomanikke ei ole ala laiendamisega ilmselt rahul. Aga erinevad seisukohad arutatakse kaitsekorra kehtestamise käigus kõik läbi. “See on samasugune avalik menetlus nagu planeeringute puhul,” märkis ta.

Muinsuskaitseameti Saaremaa nõunik–insener Üllar Alev ütles, et kaitseala piiride muutmine on üks osa uuest kaitsekorrast, mis puudutab kümneid linna kinnistuomanikke. Kui paljusid täpselt, selgub lähema kuu jooksul, mil kaitsekorra eelnõu selgemad piirjooned saab. “See võiks varasema tööplaani järgi valmida ehk septembris, kuid selles ma pigem kahtlen,” lausus Alev.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles