Riigi poole miljardi suurusest rahasüstist Eesti haiglavõrku ei saa tuge Kuressaare haigla, et renoveerida psühhiaatriaosakond ja soetada Saaremaale MRT-masin.
Kuressaare haigla jäi riigilt oodatud rahasüstist ilma
15. oktoober 2020, 00:18
“Kuressaare haigla psühhiaatriaosakond on täielikult amortiseerunud ja vastab 1986. aasta standarditele,” kirjutas Kuressaare haigla juhatuse liige Märt Kõlli 8. oktoobril sotsiaalminister Tanel Kiigele.
Osakonnas vajaks renoveerimist kokku 800 ruutmeetrit pinda, kuhu jäävad nii statsionaarse kui ka ambulatoorse ravi üksus ja laste vaimse tervise ravimiseks vajalikud ruumid. Projekti hinnanguline maksumus on 720 000 eurot.
Märt Kõlli tõi kirjas välja, et kaasaegse diagnostika võimaluste pakkumiseks on Kuressaare haiglal tuleval aastal plaanis ka teine oluline investeering. Magnetresonantstomograafi (MRT) ostu ja ruumide ehitamise maksumus on 1,2 miljonit eurot.
Haigla ravijuht Edward Laane rõhutas MRT vajalikkust juba kaks aastat tagasi antud intervjuus, märkides, et see on oluline diagnostika seisukohalt: “Saare maakonnas on ju insuldihaigeid, ajupatoloogiaga haigeid, keda see aparaat võimaldab täpsemini uurida. Kuressaares tehakse ka ortopeedilisi lõikusi. Ka liigeste ja teatud vähipaikmete uurimiseks on magnetresonantstomograaf kompuutertomograafist parem.”
Märt Kõlli viitab sellele, et EMO ehitamiseks said riigieelarvest toetust Narva haigla ja Järvamaa haigla.
“Kahetsusväärselt ei ole Kuressaare haigla eelnevaid taotlusi antud meetmes kajastatud.”
- Märt Kõlli
Kuressaare haigla avaldab pöördumises küll heameelt nende toetamise üle, kuid leiab, et tegemist on ebavõrdse kohtlemisega, eriti arvestades, et Kuressaare haigla on mandrist eraldatud.
Nimelt küsis Kuressaare haigla raha erakorralise meditsiini osakonna rekonstrueerimiseks kolmelt erinevalt sotsiaalministrilt. Kuid ka 2020. aasta riigieelarvest raha ei leitud ning praegu ehitab haigla EMO ruume laenu toel. EMO remondiks küsis haigla 225 000 eurot.
Märt Kõlli sõnul sai ta võimalusest, et 2021. aasta eelarvest toetatakse üldhaiglate infrastruktuuri investeeringuid, teada meedia vahendusel.
“Kahetsusväärselt ei ole Kuressaare haigla eelnevaid taotlusi antud meetmes kajastatud ning meile ei ole jõudnud ka informatsiooni võimalike taotluste esitamise võimalustest,” märkis Kõlli.
Tavaoludes kavandatakse haiglate ruumide rekonstrueerimiseks rahastust Euroopa Liidu järgneva perioodi tõukefondidest, kuid see tähendab vähemalt viieaastast ooteperioodi. Teenust on vaja aga osutada järjepidevalt.
Riigilt palutakse abi umbes 670 000 eurot ehk 35 protsenti kogumaksumusest. Omaosaluse kavatseb haigla katta pangalaenu ja osaliselt kapitalirendi arvelt.