/nginx/o/2019/02/11/11779960t1h5c11.jpg)
/nginx/o/2020/10/30/13445507t1hc176.jpg)
Millist mõju avaldab Saaremaa põllumehele Euroopa Komisjoni plaan vähendada kümne aasta jooksul pestitsiidide kasutamist 50 protsendi võrra ja väetiste kasutamist vähemalt 20 protsendi võrra?
Taimekaitsepiirangud seavad tavatootmise Saaremaal ohtu
/nginx/o/2020/10/30/13445500t1hc960.jpg)
"Muidugi viib see saagi languseni," ütles Kõriska küla viljakasvataja, mitmekordne viljelusvõistluse võitja Kaido Kirst.
Juba järgmisest aastast ei tohi meie põllumehed kasutada süsteemseid putukamürke, mis annavad kõige parema tulemuse ja mida kasutatakse kõige rohkem. Kuna sama tõhusaid asendajaid praegu Euroopa turul saada pole, siis loodavad põllumehed saada süsteemsete putukamürkide kasutamiseks eriloa.
Kirstu sõnul ei taha ta mitte mõeldagi, millist kahju võib teha kapsakoi või hiilamardikas, kui nende peatamiseks puudub tõhus tõrje. Hiilamardikas võib hävitada 80 protsenti rapsisaagist. Ülejäänu koristamiseks pole aga mõtet enam põllule minna, sest koristamiskulu nii väikese koguse kättesaamiseks võtab sellelt viimasegi tulunatukese.
Kui putukamürkide ja väetiste kasutamist oluliselt piirata, kas see võib siis viia olukorrani, kus 20 aasta pärast Saaremaal enam tavatootjaid polegi? "See teema võib juba varem päevakorda kerkida, kui muuta tingimused järsult väga rangeks ilma asendust pakkumata," arvas Kirst.
Kui väetamine ja taimekaitse vähenevad, siis umbrohtumus ja putukakahjustused suurenevad, mis omakorda vähendab saaki. Mõistagi vähenevad ka kulutused taimekaitsele ja väetistele, ent nende osakaal kogukuludes on väiksem kui saamata tulu saagi vähenemisest. Kulutused seemnele, maaharimisele ja maa rendile püsivad ju endisel tasemel. Saaremaa viljakasvatajad majandavad kogu aeg toimetuleku piiril, kus ühe hea aasta tuludega kaetakse paari kehva aasta kahjusid. Kui kasumit heal aastal ka ei tule, ent mõõna-aastatest pole pääsu nii või teisiti, siis läheb isu lihtsalt üks päev üle, rääkis Kirst.
Saaremaa mullaviljakus jääb mandri omale alla. Ilma väetamata ja tõrjet tegemata annavad siinsed põllulapid üsna väikest saaki. Sel aastal tuli Kirstul teraviljade keskmiseks saagikuseks üle kuue tonni hektari kohta. Talupidamise alguses sai Kirst enda kasutusse umbrohtunud, viletsasti haritud ja kehvasti väetatud põllud, kus saagikus jäi kahe ja kolme tonni vahele.
Tuleval aastal ei tohi Eesti põldudele pritsida suuremat osa seni kasutatud putukamürkidest. Valdavalt puudutab keeld süsteemseid toimeaineid dimetoaati ja tiaklopriidi. Need taimekaitsevahendid imenduvad taime sisse ja kui kahjurid tulevad taime sööma, saavad nad selle kemikaali mürgidoosi ja hävivad.
Euroopa Komisjoni teatel näitavad hiljutised uuringud, et põllumehele nii tarvilikel kemikaalidel on siiski oma varjupool. Dimetoaat kujutab kõrget terviseriski nii tarbijale kui ka toimeainega kokkupuutuvale töötlejale. Kahju võib see teha ka imetajatele, lindudele ja mesilastele. Tiaklopriid võib mõjuda kahjulikult paljunemisele ja selle lagunemisel tekkivad ained võivad rikkuda põhjavett.