/nginx/o/2020/07/04/13188074t1h908d.jpg)
Riigi kaitseinvesteeringute keskuse tellimusel valmis kaitsevaldkonna esimene päikeseelektrijaam, mille kogutoodangu tarbib ära Muhu radarijaam.
Muhu radarijaama vooluga varustamiseks valmis päikesepark
/nginx/o/2020/02/04/12914410t1h6fe1.png)
17. detsember 2020, 00:27
Päikesepark vähendab süsinikdioksiidi heitmeid 63 tonni aastas võrrelduna vaid põlevkivist toodetud elektriga ning jaama eeldatava eluea kohta ehk aastaks 2050 on heitmevaba lahendus säästnud Eesti riigile ligi 200 000 eurot ja suurendanud selle võrra riigi kaitsevõimet.
“Oleme ehitanud lahenduse, mis võimaldab kogu päikeseelektrijaama toodangu tarbida ära radarijaamas kohapeal, mis ühtlasi vähendab võrguelektri tarbimist ja võrgutasusid,” ütles riigi kaitseinvesteeringute keskuse Lääne portfellijuht Mario Metsoja.
“See omakorda annab meile võimaluse vabanenud vahendite arvelt panustada täiendavalt riigikaitsesse.”
“Meie eesmärk on anda oma panus Eesti riiklike ja rahvusvaheliste kliimaeesmärkide saavutamisse, arendades energiatõhusat taristut ja kasutades üha enam taastuvenergia lahendusi,” lisas Metsoja.
Tema sõnul on see oluline ka kaitseministeeriumi valitsemisala keskkonna- ja kliimapoliitika täitmise seisukohast, mis peab oluliseks järjepidevalt tõhustada keskkonda säästvate lahenduste elluviimist.
Riigi kaitseinvesteeringute keskuse partneriks päikseelektrijaama rajamisel oli Eesti Energia taastuvenergiaettevõte Enefit Green, kelle juhtimisel päikesepark rajati.
Ettevõtte juhatuse esimehe Aavo Kärmase sõnul teeb heameelt, et meie riigi kaitsevaldkond on tulevikku vaatav ning on otsustanud investeerida taastuvenergiasse.
See samm on eeskujuks ka teistele riigiasutustele ja organisatsioonidele, loomaks enda tarbimise juurde roheenergia lahendusi.
Ka kaitsevaldkonnas on võimalusi taastuvenergia tootmislahenduste kasutuselevõtuks veelgi laiemalt. Loodan, et äsja valminud päikesepark on viljaka koostöö algus ning saame tulevikuski ühiselt riigi kaitseinvesteeringute keskusega uusi energialahendusi luua, kommenteeris Kärmas.
Eesti kliimapoliitika põhialuste järgi on riigi pikaajaline eesmärk minna üle vähese süsinikuheitega majandusele, mis tähendab järk-järgult majandus- ja energiasüsteemi ümberkujundamist ressursitõhusamaks, tootlikumaks ja keskkonnahoidlikumaks.