Baltikumi suurim avamereregatt külastab sel aastal esmakordselt Kõiguste sadamat, mis on ka ainus regatisadam Saaremaal. See on omamoodi märgiline sündmus, kuna uusi sadamaid 64. korda toimuva regati trassile ülemäära tihti just ei lisandu.
Kõiguste sai Muhu väina regati sadamaks
Regati direktor Agnes Lill ütles, et regatt, millel osaleb 100 alust ja 800 inimest, on suureks paisunud ja sobivaid uusi sadamaid lihtsalt pole. Lill lisas, et Kõiguste on uus ja vahva sadam, mille arendajaga on varemgi regativõimaluse üle arutatud. Enne regatisadamaks kinnitamist käidi Kõigustet kaemas ja Kalevi jahtklubi ülem oli Lille kinnitusel arvanud, et mahutakse ära küll.
Kõiguste sadama arendaja ja kapten Niklas Jansson kinnitas, et see on sadama jaoks suur asi. Janssoni arvates mahutakse lahedalt ära, sest ega Kuivastu sadam, kus regatt on korduvalt käinud, suurem pole. Sellistel võistlustel ei pea ka iga jahi jaoks olema eraldi kaikohta, vaid alused kinnitatakse üksteise külge.
Niklas Jansson lisas, et kaheks päevaks Kõigustesse tuleva regati jaoks on üht-teist vaja veel organiseerida: korraldada toitlustust, panna juurde poisid ja üks ajutine ujuvkai.
10.–17. juulini toimuv regatt külastab lisaks Kõigustele veel Pärnut, Ruhnut ja Kärdlat. Saaremaal viibitakse 14.–16. juulini, kui saabutakse Ruhnust. Ühel päeval toimub Kõiguste sadama lähistel ka lühirajavõistlus. Saaremaalt suunduvad jahid edasi Kärdlasse.
Viimastel aastatel on regatt Saaremaa sadamatest külastanud vaid Roomassaaret ning Muhus Kuivastut.
Muhu väina regatt
Iga-aastane purjetamisvõistlus Eestis, mida korraldatakse juuli teisel või kolmandal nädalal.
Esimest korda purjetati võidu sellenimelisel regatil 1958. aastal. 1974. aastast oli Muhu väina regatt Eesti meistrivõistlus avamerepurjetamises. Aastal 2020 korraldati regatil meistrivõistlus vaid Folkboot klassile. Aastast 2008 on Muhu väina regatt üks Avamere Eesti karikavõistluste etapp.
ALLIKAS: VIKIPEEDIA