/nginx/o/2019/02/11/11779960t1h5c11.jpg)
/nginx/o/2020/11/16/13479984t1h4f51.jpg)
Keskkonnaamet esitab Euroopa Komisjonile toetuse saamiseks puisniitude taastamise projekti, mille raames päästetakse kinnikasvamisest ka kaheksa Saaremaa puisniitu.
Riik tahab Saaremaal taastada 300 hektarit puisniite
Keskkonnaameti maahoolduse spetsialist Urmo Saar ütles, et Saaremaal plaanitakse EL-i toetusrahaga taastada Liigalaskma, Saaremetsa, Võrsna, Kaarma, Abruka, Mullutu ja Muratsi puisniit. Osa neist aladest on poolenisti juba varem taastatud. Samuti taastatakse kolm ala Rahuste ja Sõrve-Hindu külas, mis projektis lähevad kirja ühe alana. Kokku plaanitakse projektiga Saaremaal taastada 300 hektarit puisniite.
/nginx/o/2021/01/21/13588551t1h1bbf.jpg)
Keskkonnaameti maahooldusbüroo juhataja Kaidi Silm ütles, et plaanitavad taastamismahud on ligikaudsed ja sõltuvad maaomanike nõusolekust, ilma milleta eramaal toimetada ei saa. Soovist projektis osaleda on maahoolduse spetsialistile võimalik teada anda ka e-kirja teel.
Lisaks puisniitude taastamisele remonditakse teid ja jagatakse avalikkusele infot puisniitude kohta.
Kõrge taastamispotentsiaaliga alad valiti koostöös ekspertidega ning eelvaliku alad asuvad lisaks Saaremaale, kus on ajalooliselt kõige rohkem puisniite, ka Hiiu-, Pärnu-, Lääne-, Lääne-Viru-, Rapla-, Tartu- ja Valgamaal.
Silm ütles, et Eestis hooldatakse praegu 900 hektarit puisniite, kokku võiks taastada ja hooldusesse võtta veel 2000 hektarit.
LIFE+ programmist rahastatava projektiga plaanitakse taastada uusi alasid kokku 700 hektaril, sellest 500 hektarit Eestis ja 200 hektarit Lätis. Positiivse vastuse korral algab projekt pihta järgmisel aastal ja kestab viis aastat. Kui projekt programmist toetusraha ei saa, võib puisniitu taastada ka loodushoiutoetuse abil.
Projekti partnerid on MTÜ Pärandkoosluste Kaitse Ühing, Eestimaa Looduse Fond ja Tartu ülikool. Projekti rahvusvaheline partner on Läti Looduse Fond.