:format(webp)/nginx/o/2021/06/11/13840333t1he981.jpg)
On päevi, mis jäävad mällu elu lõpuni. Minu jaoks on üheks selliseks 14. juuni 1941.
Olin sel ajal kolm ja pool aastat vana ja parajasti leetrites. Viis aastat vanem vend põdes haigust kaks nädalat varem ja oli selleks ajaks juba terve. Tollase tava kohaselt oli tuba muudetud aknakatetega hämaraks. Leetrihaige ei tohtinud eredat valgust näha.