KÜLAVAHELOOD ⟩ Millest kõnelevad saarlased polaaralade valguses?

Juubilar Bruno Paod õnnitleb mereajaloo konverentsil Salava seltsi esimees Urve Vakker. Foto: Aare Laine/Saarte Hääl

"Külavahelugude" saade annab kuulajaile ülevaate Saaremaa merekultuuri seltsi korraldatud konverentsist polaaralade valguses.

Traditsioonilisel sündmusel osales ka merekultuuri seltsile aluse panija, merepäevade algataja merajaloolane Bruno Pao, kes 22. augustll sai 90aastaseks. Auväärset saarlast õnnitlesid merekultuuri seltsi esimees Rein Sepp ja Salava seltsi eestvedaja Urve Vakker.

Saatejuhile Aare Lainele meenutas juubilar oma lapsepõlve ja noorusaastaid, rääkis sellestki, et praegu on ta pühendanud viikingiaja uurimisele. Saates on ka lõik meremuuseumi direktori Urmas Dreseni külaskäigust juubilari juurde. Dresen kinkis kunagisele kolleegile meremuuseumist trükisooja teose, mis kajastab Käsmu meremeeste tegemisi.

Saaremaa muuseumi teadur Olavi Pesti tegi konverentsil ettekande väsimatust saarlasest polaaruurijast Caesar Kaljost, kes osales kolmel polaarretkel juba eelmise sajandi alguses. Saate tarvis teeb ta oma sisukast esinemisest lühikokkuvõtte.

Merekultuuri seltsi liige Ülo Roos tõi esile Caesar Kaljo poja Peetri räägitu oma mitmekülgsete huvidega isast. 20 aastat on Saksamaal elanud saarlane Väino Kruuser. Merepäevade aegu on endine meremees, aastakümneid Saare Kaluris töötanud Kruuser ikka püüdnud kodusaarele tulla. Nii ka seekord. Toomalõuka külast pärit Kruuser avaldas tunnustust merepäevde korraldajaile, üldse siin tehtule.

Näitust, Antarktika 200, Valge mandri kutse - Admiral Bellingshauseni mereretk, mis avati Saaremaa muuseumis, tutvustavad meremuuseumi direktor Urmas Dresen, Eesti polaarklubi tegevjuht Katrin Savomägi ja aluse Admiral Bellingshausen kapten Meelis Saarlaid.