E, 28.11.2022

Kas Valjala napsab Varbolalt Eesti suurima maalinna tiitli?

Fotod ja video
Mehis Tulk
, toimetaja
Kas Valjala napsab Varbolalt Eesti suurima maalinna tiitli?
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments

SA Osiliana värsked uurimistööd Valjala maalinnal näitavad, et selles paigas eksisteerinud n-ö suur linnus ületas mõõtmetelt isegi praegu Eesti suurimaks maalinnaks peetavat Varbolat.

Sel nädalal lõpetas Osiliana uurimisrühm arheoloog Marika Mägi eestvedamisel kaevamised Valjala linnuse lõunaküljel. Sarnaselt augustis maalinna põhjaküljelt leitud teise, suurema ringvalli müüridega leiti ka sealt suurema valli jäänused.

“Nüüd võib üsna kindlalt juba väita, et Valjala linnus tervikuna on oma pindalalt olnud veidi suuremgi kui Varbola – ringikujuline välisvall on ümbritsenud 175 m läbimõõduga ala,” sõnas Mägi.

Massiivse, kolme-nelja meetri laiuse suurema valli rajamislugu on tema sõnul hetkel siiski veel segane – selgitada tuleb, kas enne eksisteeris mingi varasem kitsam kivitara, mida laiendati või ehitati kogu vall ühekorraga.

Lõunakülje kaevandist leiti sirp ja hõbedast naastuke, mis on olnud õmmeldud riidele või nahale.

Müürikivide äratõstmisel tuli nende alt varasemast kultuurkihist päevavalgele ka ilus võreripats, mis peaks Mägi sõnul igal juhul pärinema muinasaja lõpust. Savist ja kividest vall oli seega rajatud muinasaja lõppu dateeruva kultuurkihi peale. Ripatsi läheduses oli ka õhuke pronksnaast ning veidi eemal valli all noa katke.

“Hetkel on küsimusi rohkem kui vastuseid. Loodetavalt toovad mõningast selgust C14-analüüsid ning tulevaste aastate uurimistööd. Ainus kindel asi, mida saab öelda, on see, et muinasaja lõpul või 13. sajandil on praegu nähtavat Valjala linnust ümbritsenud tugev vall, mis vähemalt alumises osas oli kividest,” rääkis Marika Mägi.

“Keraamika ja leidude järgi otsustades tegutseti seal millalgi rauaaja lõpusajanditel, viikingiajal või 11.–12. sajandil,” lisas ta.

Märksõnad
Tagasi üles