INTERVJUU ⟩ Liia Hänni – astrofüüsik, poliitik ja e-demokraatia ekspert

Liia Hänni, eesti astrofüüsik, ühiskonnategelane ja endine poliitik. Foto: LIIS TREIMANN/EESTI MEEDIA/SCANPIX BALTICS

Intervjuu saarlase Liia Hänniga ilmus Tööinspektsiooni ajakirjas Tööelu.

Kus oli teie esimene töökoht ja mis on sellest kõige kirkamalt meelde jäänud?

Minu jaoks sai töökasvatus alguse lapsepõlvekodust. Maalapsena tuli teha igasuguseid töid, eriti kiire oli heinaaeg. See teadmine, et tööd tuleb teha, pärineb lapsepõlvest.

Minu esimene töökoht tööraamatu järgi pärineb ajast, mil õppisin Tartu Ülikoolis füüsikat ja samal ajal töötasin poole kohaga sputnikute vaatlusjaamas. See oli aeg, kui Nõukogude Liit saatis muudkui sputnikuid orbiidile. Sputnikute orbiitide kindlakstegemiseks oli vaja öösel jälgida, kus need tähistaevas liiguvad. Umbkaudu oli teada, millisesse tähtkujusse ja millisel kellajal peaks mõni sputnik jõudma. Taevalaotust tuli tähelepanelikult jälgida ja kui märkasid liikuvat „tähte“, siis tuli aeg fikseerida ning hiljem tähekaardil ära märkida tähed, millest sputnik sel kellaajal mööda liikus. Nii sai kindlaks määrata sputniku orbiidi parameetrid.

See töö andis mulle hea tähistaeva tundmise, mis oli hiljem abiks astronoomina töötades. Kõige kirkamalt ongi sellest ajast meelde jäänud pilvitud ööd, mil tärkas sügavam huvi tähistaeva saladuste vastu.

Mis on kõige kaalukam asi, mida mõni ülemus, alluv või kolleeg on elus õpetanud?

Pärast ülikooli lõpetamist asusin tööle Tõraverre astrofüüsika ja atmosfäärifüüsika instituuti. Sellest ajast pärineb minu kõige pikem töökogemus, mis kestis 20 aastat. Alustasin laborandina ja lõpetasin vanemteadurina. See aeg õpetas mulle, et töö on ühine pingutus. Tegin mitmeid teadustöid koos kolleegidega ja see andis mulle loomingulise koostöö ning vastutuse jagamise kogemuse. Kui tööd tehakse koos ühise sihiga, siis on töö tulemuslikum.

1990. aastal katkes minu töö Tõraveres, sest poliitika haaras mu jäägitult. Olin Eesti Kongressi ja Ülemnõukogu liikmena osaline Eesti iseseisvuse taastamisel. Kokku olin poliitikas üsna pikalt, pea 13 aastat. Töötasin mitmes ametis, sealhulgas ministrina. See aeg õpetas, kui oluline on kindel eesmärk. Kui on selge siht silme ees, mida on oma riigi taastamiseks või reformide läbiviimiseks vaja teha, siis kõik muu on kõrvaline. Tuleb liikuda eesmärgi suunas isegi siis, kui see enda elu jaoks võib olla raske ja keeruline.

Kui oleksite saanud noorele tööelu alustavale iseendale midagi soovitada, siis mis see oleks?

Hinda aega, mis on sinu käsutuses. Mõeldes tagasi ajale, kui tegin Tõraveres teadust, meenub, kuidas tol ajal tuli toidu saamiseks pikas lihasabas seista. Mul on veel tagantjärele kahju sellest kulutatud ajast. Eks ka praegu tuleb inimestel ette tühiseid tegemisi, mis neelavad asjatult aega. Sellele tasub mõelda.

Nimetage kolm asja, mida töö on õpetanud?

Esiteks on töö mulle õpetanud kohusetunnet. Kui sul on ülesanne, siis teed selle ära.

Töö on õpetanud mulle visadust. Tulemus ei pruugi tulla lihtsalt, peab pingutama ja järjekindel olema.

Olen õppinud tööst rõõmu tundma, kui see on hästi välja tulnud. Olgu see töö, milline iganes – kas tegutsed teaduses või poliitikas või teed midagi oma ametite kõrvalt, näiteks kood uue kampsuni –, hästi tehtud töö pakub rõõmu ja rahuldust.

Minu jaoks on töö elu loomulik osa. Mul on meeles Põhiseaduse Assamblee ajast, kui Hando Runnel soovis, et pühendaksime põhiseaduses tööle eraldi sätte. Töö on inimese eneseteostuse väärikaim viis – nii vist kõlas poeedi ettepanek. Kahju, et see mõttetera jäi põhiseadusesse raiumata.

Milline on olnud kõige ohtlikum või pingelisem tööalane juhtum?

Kõige pingelisem oli kindlasti reformiministri aeg. Kui sellest mingi episood välja tuua, siis Viru hotelli erastamine. See oli vastuoluline ja pingeid tekitav protsess. Pakkujad vahetusid, asjad ei läinud nii, nagu oli kavandatud. Paljudele inimestele oli Viru hotelli erastamine täiesti vastuvõetamatu, sest nad tundsid, et rahva vara müüakse maha. Mäletan, et ostupakkumiste üle arutasime erastamisagentuuri konsultantidega sosinal, sest toona kardeti, et keegi pakkujatest võib arutelu mingi seadmega pealt kuulata. Õnneks ei läinud Eestis asjad nii kaugele, et keegi oleks relva kasutanud, nagu mõnes riigis juhtus. Mind ei ole otseselt ähvardatud, aga mõned ebameeldivad seigad tuli üle elada.

Missugused töised harjumused on aidanud kaasa edu saavutamisele?

Edu on omaette mõiste ja ma ei tahaks anda hinnangut oma tööle eri ametites. Kui mõtlen kogu oma pikaajalisele tööelule, siis arvan, et minu puhul on olnud oluline sihikindlus ja visadus. Seda ka praegu, kui töötan E-riigi Akadeemias e-demokraatia vanemeksperdina. Ma ei anna lihtsalt alla. Isegi, kui elu seab tõkkeid, mida on vaja ületada. Olgu see siis seotud tervise või millegi muuga.

Mida soovite alustavale ametikaaslasele?

Paljude inimeste jaoks seostun ma endiselt poliitikaga, kuigi olen juba väga pikka aega aktiivsest poliitikast eemal. Inimesed tulevad ikka minuga rääkima just poliitilistel teemadel. Seetõttu oleks minu soovitus mõeldud just poliitikaga alustavatele noortele. Neile, kes on otsustanud, et soovivad ennast teostada mõnes poliitilises ametis. Esmalt soovitaksin tõsiselt järele mõelda, mis on need motiivid, miks ta selle ameti valib. Poliitiku elukutse nõuab pühendumist ja siirast huvi ühiskonnas toimuva vastu. Hea poliitik on see, kes armastab rohkem teisi kuulata kui ise rääkida. Me ei vaja poliitikasse ideoloogilisi parteisõdureid, vaid oma peaga mõtlevaid kindlameelseid inimesi.