Kelba säärele saab läbi mere

UUS LAGUUN: Ilmselt juba kevadel saab Kelba maasäärele kuiva jalaga üle merre moodustunud klibuvalli, mis on kokku ligi kaks kilomeetrit pikk. Foto: Ants Animägi

Lisaks raietöödele toimub Harilaiul muudki huvitavat – uue laguuni tekkimisest lahutab veel vaid paar jalatäit maad ning poolsaare telkimisalal vahetati välja inventar.

1990-ndate algul moodustuma hakanud Kelba maasääre 350 meetri laiune ja kilomeetri pikkune laguun eraldub merest lõplikult kruusavalliga eelseisva sügistalvega. Praegu lahutab kruusavalli maismaast veel vaid mõni meeter.

“Arvasin, et tuleb juba selle talvega kokku, sest madala veega sai sealt juba nüüd kuiva jalaga üle,” ütles ökoloogiadoktor Hannes Tõnisson. “Praegu liigub kruusavall maaga päris risti, nii et ega tal enam pääsu pole.” Seega saab ilmselt juba kevadel Kelba maasäärele kuiva jalaga üle merre moodustunud klibuvalli, mis on kokku ligi kaks kilomeetrit pikk.

Alates 1900. aastast on tormilainetus moodustanud Kelba säärel mitu laguuni, millest viimane on kõige suurem.

Tõnisson ütles, et erakordselt kiiresti muutuvate rannaprotsessidega Harilaid pakub teadlastele häid võimalusi kliimauuringuteks. 6000 aastat tagasi oli Eesti kliima veel soojem kui praegu ja sel ajal tekkinud rannamoodustiste põhjal saab vaadata, mis tulevikus juhtuma hakkab, kui kliima veelgi soojeneb.

Saaremaal leidub tuhandeid aastaid vanu maasääri, mis tekkisid samamoodi, nagu neid täna tekib Harilaiul. “3500 aasta tagusest ajast oleme leidunud eriti võimsad kruusa-liivasegused maasääred Järve ranna lähistel,” rääkis Tõnisson. Kesk-

rannast enam kui kilomeeter sisemaa poole metsade alt võib leida vanu merest kerkinud valle. Tehumardi–Kogula maantee on osaliselt ehitatud ilmselt vana merest kerkinud valli peale ja soostunud Järve järv on vana laguun. Omas ajas samasugune, nagu neid praegu tekib Harilaiul.

RMK Lääne-Eesti piirkonna külastusala juht Üllar Soonik ütles, et Harilaiu telkimisalal on nüüd ühe asemel kaks pinklauda ja kaks lõkkeaset, samuti uus puudekuur. Rahvast käib kaunil poolsaarel kõvasti, kuid range kaitsekord seal telkimisala eriti laiendada ei luba. “Nüüd on meil praeguse võimaluse maksimum,” lausus Soonik.