/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
:format(webp)/nginx/o/2019/03/29/11905723t1hb202.jpg)
/nginx/o/2021/11/26/14223782t1h6719.jpg)
Tartu Ülikooli juhitava reoveeuuringu sellenädalased tulemused näitavad, et kuigi üldine viiruseolukord püsib üsna stabiilne, on märgata piirkondlikke erinevusi.
REOVESI ROHELINE ⟩ Hiiumaa ja Saaremaa proovidest seekord viirust ei leitud
Suurema viirusekogusega paistab jätkuvalt silma Lõuna-Eesti, kuid Hiiumaa ja Saaremaa proovidest seekord viirust ei leitud.
Saaremaa puhul näitab see põhimõtteliselt seda, et järgmisel nädalal peaks Kuressaare positiivsete koroonatestide osakaal veelgi langema.
Ülejäänud Saaremaa kohta ei näita kaardil olev roheline ring aga midagi, sest proove võetakse ainult Kuressaare reoveepuhastist.
Viimase nädalaga on Saare maakonnas tehtud 80 positiivset testi, seejuures Muhus mitte ühtegi. Kuressaare elukohaga inimestele tehti 30 positiivset proovi ja maakonnas 50. Seejuures on pea iga päev testitute hulgas ka neid inimesti, kes tegelikult elavad mujal.
Uuringu juhi, Tartu Ülikooli antimikroobsete ainete tehnoloogia professori Tanel Tensoni sõnul püsib Eesti keskmist olukorda kirjeldav indeks eelmise paari nädalaga võrreldes siiski üsna samal tasemel.
Kuigi väga suure ja mõõduka viirusesisaldusega proove on vähemaks jäänud, on palju viirust sisaldavate proovide hulk nädalaga mõnevõrra kasvanud.
Piirkondlikke erinevusi võib esile tuua Lääne- ja Lõuna-Eesti vahel. Kui lääne pool on viirusekogus vähenenud, siis Lõuna-Eestis püsib see jätkuvalt Eesti keskmisest suurem.
„Hea uudis on, et pea kõigis suuremates asulates on viirusekogus veidi vähenenud. Siiski paistavad teiste asulatega võrreldes väga suure viirusekoguse poolest silma Põlva ja Tõrva,“ rääkis Tenson.