Riigikohus saatis Leedo kaebuse Miili osas tagasi alamasse astmesse

Parvlaev Muhumaa Foto: Saarte Hääl

Riigikohus saatis Vjatšeslav Leedo kaebuse Olav Miili vastu maakohtule uueks läbivaatamiseks. kahjunõude järgi avaldas Miil majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile Leedo parvlaevateenuse ärisaladuse.

Seetõttu kaotas Leedo võimaluse teenida tulu parvlaevateenuse osutamise eest aastatel 2016–2026. Kahju on ligi 15,8 miljoni euro suurune saamata jäänud tulu.

Täpsemalt esitas Leedole kuuluv pankrotis Saaremaa Laevakompanii 2019. aasta märtsis Miilile kuuluva OÜ Taali Grupp, Leedo enda, Miili ja Richard Tomingase pankrotis firma Paxton Assets OÜ, pankrotihalduri Indrek Lepsoo ja Toomas Vaheri Polizia Investeeringud OÜ vastu hagi, milles palus tunnustada pankrotivõlgniku Paxton Assets OÜ pankrotimenetluses teise rahuldamisjärgu nõudena põhivõlga 15 775 610 eurot, sissenõutavaks muutunud viivist 1 033 842 eurot 72 senti ja edasiulatuvat viivist seadusjärgses määras.

Hagiavalduses tõi Leedo välja, et tal on pankrotivõlgniku vastu kahju hüvitamise nõue, sest pankrotivõlgnik on rikkunud nendevahelist tšarterlepingut. Leedo leidis, et tema kahjunõue põhineb sellel, et pankrotivõlgniku ja teiste solidaarselt vastutavate äriühingute seaduslik esindaja Olav Miil avaldas majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile (MKM) Saaremaa Laevakompanii ärisaladuse.

Hagiavalduse kohaselt osutas Saaremaa Laevakompanii tütarettevõte varem parvlaevateenust järgmise süsteemi kohaselt. Saksamaa äriühingud andsid 12. juunil 2009 sõlmitud tšarterlepingu alusel parvlaevad kuni 2026. aaasta oktoobrini pankrotivõlgniku, OÜ Reyna Trade ja OÜ Dagenhart kasutusse. Nemad omakorda andsid parvlaevad 22. juulil 2009 sõlmitud tšarterlepingu alusel 2026. aasta oktoobrini Saaremaa Laevakompanii kasutusse.

Saaremaa Laevakompanii teenis tulu sellega, et andis parvlaevad tasu eest kasutusse enda tütarettevõttele Väinamere Liinid OÜ, kes osutas Eesti riigiga sõlmitud avaliku teenindamise lepingu alusel veoteenust. Teenuse osutamise leping oli sõlmitud tähtajaliselt 2016. aasta oktoobrini.

Riik ei jätkanud koostööd Väinamere Liinid OÜ-ga ajavahemikul 2016–2026. Riik ei sõlminud uut teenuse osutamise lepingut ega pikendatud ka varasemat, sest Miil avaldas hageja ärisaladuse. Selle asemel otsustas MKM, et Tallinna Sadama tütarfirma OÜ TS Shipping ostab neli parvlaeva ning riigihange tehakse ka selleks, et valida välja veoteenuse osutaja Kuivastu-Virtsu ja Rohuküla-Heltermaa liinidel.

Esimesel riigihankel osales vaid Väinamere Liinid, kuid hange ebaõnnestus. Teisel riigihankel osalesid lisaks Väinamere Liinid OÜ-le ühispakkujatena ka Tallinna Sadama tütarfirmad OÜ TS Shipping ja TS Laevad OÜ, kes hanke võitsid. Leedol firmal Saaremaa Laevakompanii tekkis ärisaladuse avaldamise tõttu saamata jäänud tuluna kahju 15 775 610 eurot, sest ta kaotas riigihanke ega saanud enda tütarfirma Väinamere Liinid OÜ kaudu veoteenust osutada.

Saaremaa Laevakompanii ärisaladuse hulka kuulusid ärimudel, parvlaevade opereerimise ja prahtimisega seotud kulu ja tulu ning tšarterlepingute tasud. See informatsioon ei olnud avalikkusele kättesaadav ning Leedol oli selle informatsiooni saladuses hoidmise vastu äratuntav huvi.

Miil avaldas MKM-ile ärisaladuse laevade omandistruktuuri, äriühingutevaheliste prahilepingute ja terve ärimudeli kohta, millest lähtuvalt sai MKM teha detailseid arvutusi ja finantsprognoose. Miil avaldas info, sest ta oli huvitatud parvlaevade müügist riigile. Müüki ei toimunud vaid seetõttu, et ta küsis parvlaevade eest liiga kõrget hinda.

Leedo leidis, et tema nõue ei ole aegunud, sest ta sai alles pärast 2016. aasta 14. juunit avalikustatud Tallinna Sadama uurimiskomisjoni lõppraportist ja nõukogu protokollidest teada, et talle on kahju tekkinud seetõttu, et Miil avalikustas tema ärisaladuse.

Harju maakohus jättis 24. septembri 2020. aasta otsusega Leedo nõude tunnustamise hagi aegumise tõttu rahuldamata. Leedo esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse.

Tallinna ringkonnakohus jättis 2021. aasta 26. veebruari otsusega maakohtu otsuse muutmata ja Leedo apellatsioonkaebuse rahuldamata. Menetluskulud ringkonnakohtus jäid Saaremaa Laevakompanii kanda. Ringkonnakohus leidis, et nõue oli aegunud.

Riigikohtu kolleegium leidis aga, et nii maa- kui ka ringkonnakohtu otsus tuleb materiaalõiguse väära kohaldamise ja menetlusnormi olulise rikkumise tõttu tühistada ning saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumisse.

Kolleegium leiab, et kohtud jätsid täitmata eelmenetluse ülesanded, kui jätsid Leedo firma nõude õiguslikult kvalifitseerimata, rikkudes sellega oluliselt menetlusõigust. Rikkumiste tõttu tuleb nii maa- kui ka ringkonnakohtu otsus tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtule.

Riigikohtu kolleegium märkis, et asja uuel läbivaatamisel peab maakohus kõrvaldama menetlusnormide rikkumised, korraldama nõuetekohase eelmenetluse ning Saaremaa Laevakompanii nõude õiguslikult kvalifitseerima.