:format(webp)/nginx/o/2019/03/29/11905723t1hb202.jpg)
/nginx/o/2021/12/17/14266332t1h5c40.jpg)
Viimane meeleheitlik venekeelne appikarje kõlas aurik “Saaremaad” lootsinud Aleksander Ivanovi külmuvailt huulilt. Siis kiskus raske vettinud kasukas mehe Soome lahe põhja.
Tellijale
AJA LUGU ⟩ Appikutse uppuvalt Saaremaalt: “Seltsimehed, päästke, me hukkume!”
Loetud minutid varem oli Ivanov seisnud auriku tekil, mis oli ankrus Soome lahel Kroonlinna lähistel. 1921. aasta 9. detsembri varahommikul puhus kerge idatuul, pakast oli 18 kraadi.
Eelmisel päeval lahkus “Saaremaa” jäälõhkuja “Vjuga” sabas Kotlini saarel asuvast Kroonlinna sadamast. Koos rühiti läbi jää ja öö saabudes jäid laevad Šepelevski majaka lähedal ankrusse. Aga jää tuli peale ja triivis laevad Grafskaja lahe miiniväljade poole. Märgates, et laevad on hädaohus, tõstsid meeskonnad ankrud ja sõitsid uut ankruplatsi võtma.