Kuressaare haigla ravijuhi Edward Laane hinnangul on Saare maakonnas koroona-vaktsineerimine ja läbipõdemine jõudnud tasemele, mida saab nimetada karjaimmuunsuseks.
Doktor Edward Laane ⟩ Saaremaa on jõudnud koroona karjaimmuunsuseni
Viimastel nädalatel on Kuressaare haigla koroonaosakonnas olnud kaunis vaikne, kuna seal on tulnud tegeleda vaid üksikute Covid-19 patsientidega.
Kardetud omikrontüvi, millega eilseks oli nakatunud 13 saarlast, pole meil veel oma hambaid näidanud. Ja kas näitabki. "Omikron ei ole Saaremaal probleeme tekitanud. Ta ei ole küll lillepidu, aga mina isiklikult ei pea teda ohtlikumaks kui varasemad tüved. Koroonaviirus muteerub kogu aeg, see ei peaks olema esiuudis," lausus Laane.
Kuressaare haigla ravijuhi dr Edward Laane sõnul tuleb praeguste haigestumiste puhul silmas pidada kaht asja.
"Esiteks, kui oled haige, püsi kodus. Ja teiseks, kui oled haige, kui on köha või nohu, siis ei ole see automaatselt koroona. On ka teisi haigusi," rääkis ta.
Laane hinnangul on koroonapandeemia meil lõppenud. „Rääkida saame pigem endeemiast ehk viiruse kohalikust levikust," sõnas ta ja lisas, et meie olukorras mängivad rolli nii vaktsineerimine kui ka läbipõdemine.
"Viimase seire järgi on Saaremaal immuunsus 86 protsendil elanikest, riskigruppides isegi 90. See on parim tulemus, mis olla saab. See ongi see karjaimmuunsus, mille kohta veel paar kuud tagasi arvati, et seda ei ole," märkis Laane.
Koroonaosakonda siiski veel ei suleta, seal saavad nüüd ravi uue ägeda viirushaiguse – respiratoor-süntsütiaalse viirusnakkuse ehk RSV käes kannatavad patsiendid. Eile oli selle diagnoosiga hospitaliseeritud kümmekond inimest.
Vaktsiin ei ole imerelv
Dr Laane tuletas siinkohal meelde, et koroona vastu vaktsineerimine ei päästa teistest viirustest.
"Meil on mitmed hospitaliseeritud, paar tükki ka hooldekodudest, kes on vaktsineeritud nii koroona kui ka gripi vastu, kuid haiglas hoopiski RSV tõttu," lausus ta.
Laane sõnul ei ole RSV midagi uut ega hirmuäratavat, lihtsalt levib väga kiiresti. Ta on halb viirus ennekõike väikelaste, vanurite ja immuunpuudulikkusega inimeste jaoks. Põhjustab kõrget palavikku, ninakinnisust, kurguvalu ja ülemiste hingamisteede põletikku. Nõrgema immuunsusega inimestel võib haigus kujuneda kopsupõletikuks.
Ravi on tavaline viirushaiguste ravi – palaviku alandamine, rögalahtistite kasutamine. Arstiga peaks kindlasti rääkima siis, kui kõrge palavik püsib või tekivad hingamisraskused. Raskemal juhul võib haigus kujuneda ka bakteriaalseks kopsupõletikuks, mis vajab juba antibiootikumiravi.
RSV levib ka käte kaudu
Laane märkis, et RSV vastu vaktsiini ei ole. Küll on olemas profülaktiline antikeharavim, mida antakse kõrge haigestumisriskiga väikelastele. Profülaktilise kaitsena nimetas ravijuht vitamiine, tervislikku toitumist, ruumide õhutamist.
Laane lisas, et RSV levib meie oludes ennekõike detsembris-jaanuaris ja koroonast eristab teda see, et viirus levib ka piiskkontaktnakkuse ehk käte kaudu.
Omikronitüvi sai Eestis domineerivaks
Terviseameti nakkushaiguste osakonna juhataja Hanna Sepp teatas, et üleeilsete testide hulgast moodustasid omikron- tüve juhtumid 55 protsenti. Seega saab öelda, et omikronitüvi on saanud Eestis domineerivaks.
Pooled omikrontüve leidudest on Tartumaal, kolmandik Harjumaal, mujale jagub igasse maakonda alla 20 juhu. Enamik on neist alla 50-aastased ja haiglas ei ole selle tüve nakkusega ühtegi inimest. Raskelt põeb mõni üksik nakatunu.