Viimase viie aasta jooksul on raamatukogu kolinud kaks korda. Kõigepealt lasteaia ruumidest vallamajja ja seejärel viimasega ühes hoones paiknenud kaupluse pinnale.
Tiia tunnistab, et igatseb taga neid aegu, mil lapsed olid ligidal. “Raamatukogu oli see koht, kus nad istusid ja mängisid. Mina ütlesin, et tulge, olge, vaadake multifilme või mida iganes. Peaasi, et kuskil pättust ei tee,” lausub ta. Nüüd näeb Tiia lapsi ainult siis, kui nad tulevad koos vanematega raamatuid laenutama või lasteaiarühma või klassiga mingile üritusele.