:format(webp)/nginx/o/2022/04/29/14515470t1h5d87.jpg)
Ajalooliselt on Kuressaare tuntud saksakeelse nimega Arensburg (algne kirjapilt Ahrensborch). Nimetus tulenes piiskopilinnuse kaitsepühaku, evangelist Johannese sümboliks olevast kotkast.
Algselt kutsutigi linnust “kotkalinnuseks” (ladina keeles arx aquilae). Paralleelselt oli kasutusel ka eestipäraseid nimesid, kõige laialdasemalt neist oli levinud Kuresaar.
Eesti iseseisvudes 1918. aastal võeti ametlikult kasutusele senised eestikeelsed nimed – nii Kuresaar kui ka Kuressaare. Aastal 1933 otsustas Eesti valitsus, et ametlikus kirjakeeles jääb kasutusele ainult nimevorm Kuressaare. Saksa okupatsiooni ajal ennistati linnale Arensburgi nimi, mis kehtis Saksa okupatsiooni lõpuni.
/nginx/o/2022/04/29/14515483t1haef3.jpg)
/nginx/o/2022/04/29/14515485t1he57b.jpg)
15. mail 1952 võttis ENSV Ülemnõukogu presiidium vastu seadluse anda tollasele Kuressaare rajoonile ja Kuressaare linnale nimeks Kingissepa. Järgmisel päeval kirjutas kohalik leht Kommunismi Ehitaja, et rajooni töötav rahvas võttis “kõrge tunnustuse vastu suure rõõmuga”. Viktor Kingissepale pühendati ohtralt leheruumi ja omaaegse Eesti esikommunistiga seonduvat käsitleti mitmes artiklis.
“Võrreldes meie helget tänapäeva kodanliku aja virelemisega, näeme, kui suured on meie saavutused nõukogude korra ajal, mille eest võitles ja andis oma elu eesti rahva suur poeg Viktor Kingissepp,” õhkab lehe juhtkiri. Esikülge ehib ka Mart Raua luuletus “Viktor Kingissepp”, mis resümeerib: /.../ On murtud ike. Oma õnne rajab/ su vaba rahvas, talletades endas/ neid sädemeid, mis sinu ääsilt lendas,/ suur surematu Viktor Kingissepp!
Vassili Riis annab ülevaate Viktor Kingissepa nimelises keskkoolis toimuvast. Muuhulgas märgib ta, et „kalliks pidades mälestust Viktor Kingissepast, kes väsimatult võitles eesti ja suure vene rahva sõpruse tugevdamise eest, on koolis üles seatud sõpruskaart, so kaart, millele märgitakse need linnad, mille koolidega peavad Viktor Kingissepa nimelise keskkooli õpilased kirjavahetust.”
/nginx/o/2022/04/29/14515489t1h22ae.jpg)
Bruno Pao kirjutab aga Viktor Kingissepa tänavast, seal asuvast Viktori majamuuseumist ja väikelastekodust. “Erutatud tundega astuvad noored leninlased majja. Igas toas peatuvad nad kaua ja kuulavad huviga muuseumi vanema teadusliku töötaja sm. Rotvejeva vestlusi Viktor Kingissepast ning vaatavad tähelepanelikult eksponaate, pilditahvleid ja plakateid,” kirjeldab autor pioneeride külaskäiku majamuuseumi.
Lehest leiab ka üleskutse osaleda kogu rajoonis toimuvatel rõõmumiitingutel. Vastse nimega Kingissepas on inimesed oodatud linnaparki ja hiljem suveteatrisse koosolekule. Rajoonile nime andmist tähistati kõigis rahvamajades, raamatukogudes ja kolhoosiklubides.