/nginx/o/2019/02/11/11779960t1h5c11.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2022/05/16/14554798t1h84c9.jpg)
Saaremaa tänavune räimepüük on nii vilets, et noored kalurid lahkuvad välismaale palgatööliseks ja enamik kalast tuuakse saarele mandrilt.
Kalakaupmees Viljar Nuut ütles, et esimest korda viimase viieteistkümne aasta jooksul pole kohalikel kaluritel peaegu üldse räime anda ja enamik kevadräimest tuleb praegu Pärnust.
"Kevadel tavaliselt võtan räime Nasvalt, Muratsist või Sutust, aga nüüd keerutan nagu orav rattas ja tõmblen kogu aeg Pärnu vahet, et see mõni kala oleks," lausus Nuut, kes eilse seisuga oli Saaremaa kaluritelt ostnud sel kevadel kokku vaid mõnisada kilo räime.
Nasval tegutseva Tihemetsa turismitalu perenaine Tiina Mai ütles, et esimest korda kolmekümne aasta jooksul pole neil sel kevadel suitsuräime pakkuda. Kogused, mis merest tuuakse, on nii väikesed, et sealt ei saa piisavalt vajalikus mõõdus räime.
"Suitsuräimeks valin ma suured räimed, sest väikesi inimesed ei taha," rääkis Mai. Paraku pole 100–200-kilose saagi hulgas nii palju suurt räime, et tasuks suitsuahjule tuli alla teha.
Kalakaupmees Viljar Nuudi hinnangul pani viimase põntsu kalurite motivatsioonile püügil käia tänavune järsk hinnatõus.
Viimased 10–15 aastat on kalapüük käinud paljude jaoks toimetuleku piiril, kuid tänavuaastane kütuse hinnatõus on eriti rängalt mõjunud.
Enne käisid kalurid merel iga päev ja mingi kogus toodi alati kaldale. Praegu saavad endale kalapüüki lubada vaid rikkad ja mõned elukutselised.
"Need, kellel isadest ja vanaisadest püüniseid ja paate on jäänud, jätkub see peretraditsioonina, leiba sellega enam lauale ei too," nentis Nuut.
Eile õhtupoolikul käis Nuut esimest korda kala müümas Sõmeral elavatele sõjapõgenikele. Seal elab sadakond ukrainlast, paljudele neist on kala söögilaual oluline toit.
Nuut lisas, et kaluriameti mandumine viib noored kalurid Saaremaalt mujale leiba teenima. "Kõige nooremad Nasva kalurid läksid lepinguga Soome kaluriks tööle," sõnas ta.
Tiina Mai sõnul käis üks tema poegadest ühe treti Taanis ja teine töötab abikalurina Soomes.
"Seal on kala, tööd ja teenistust," kinnitas ta. Elujõus noor inimene, kes tahab autot vahetada, midagi suuremat soetada või lapsi koolitada, Nasval kaluriametis seda raha ei teeni.
Ka haugiga päris tuuga
Saaremaa ja mandrimeeste vaheline kalapüügivõistlus Koslep, mis seekord toimus 7. mail, oli püügitulemuste poolest üks kehvemaid.
"Kala tundus olema vähe ja ka suuruse osas polnud kiita," rääkis võistluse eestvedaja Aivar Sõrm.
Kala vähesuse saab tema sõnul ajada küll pikale veninud ja külma kevade kaela, sest osa haugi alles koeb, aga ka lõppenud nädalavahetus ei näidanud meres pilti paremuse poole.
Üldistusi saab tegema hakata vahest suve hakul, aga momendil midagi helget pole, lausus Sõrm. "Kehvad kudemistingimused ja püügisurve jätavad oma jälje. Minu sisetunde järgi on haugivarud kahanemas juba mitmendat aastat," lisas ta.