Kortermaja loodab remondiga vähendada küttekulusid

KAUA TEHTUD KAUNIKENE: Lisaks uhkele välisilmele peaks remonditud hoone aitama vaos hoida ka korteriomanike kodukulusid. Foto: Maanus Masing / Saarte Hääl

Kuressaares Vallimaa 9 asuva kortermaja eelmisel sügisel alanud remont on jõudmas lõppfaasi. Ühistu loodab pikalt ette valmistatud investeeringuga hoida tulevikus küttekulud paremini kontrolli all.

Vallimaa 9 korteriühistu juhatuse esimehe Janno Läti sõnul kestsid projekteerimine, hanked ja muud ettevalmistused ligi kaks aastat. Hoone remondiks saadi toetust KredExist.

“Remont ei ole veel valmis. Enamus tööd on tehtud, kuid mõned asjad on veel teha,” rääkis Lätt, kelle sõnul on ehitusfirma Fidele tööde graafikust maas.

Keerulised ajad

Ehitus oleks pidanud valmis olema kaks kuud tagasi, kuid ehitajal oli mitmeid muresid: tarneprobleemid, majanduslik olukord, ehitajaid ei ole kuskilt võtta. “Eks see natuke kivi ehitaja kapsamaale ole. Võib-olla oleks planeerimist saanud paremini teha,” arvas Lätt. Fidele ehitusjuhi Märt Mõistuse sõnul alustati töödega 2021. aasta sügisel ja objekt peaks juulikuuga siiski valmis saama. Augustisse võivad jääda ehk veel mõned vaegtööd.

Mõistuse sõnul on ehitusprojektide hilinemise küsimus aktuaalne kõikjal. See on tingitud 2021. aasta kevadel alguse saanud ehitusmaterjalide tarnekriisidest. Ehitusmaterjalide defitsiit, kallinemine ja tarnete probleemid paiskasid ehitusgraafikud segi, tekitasid lisaks probleeme alltöövõtjate planeerimisel ning see kõik pani tööd venima. Muutused tulid liiga äkki ja nendega kohanemine võtab ettevõtetel aega kuid.

Remont on vältimatu

“Sellises olukorras ongi keeruline ka lühiperspektiivis planeerimine. Näiteks Vallimaa objekti puhul ei saanud alguses ehitusmaterjale, et töödega alustada, siis aga, kui tulid materjalid, polnud enam vabu töömehi ning tööd jäid talve peale,” rääkis Mõistus.

Vallimaa 9 remondi käigus sai hoone osaliselt uued aknad, välisuksed, uue katuse, uued lisasoojustusega fassaadid ja sokli, uued trepid ja pandused, uuendati ka ventilatsioonisüsteemi ja tehti elektritöid. Küttesüsteem oli kortermajas renoveeritud juba varem. “Energiaarvutuste järgi peaks küttekulu vähenema, eks praktika nüüd näitab,” sõnas Mõistus.

Remondile eelnenud protsessi kommenteerides märkis Janno Lätt, et kortermaja elanikega ei olnud kerge kokkuleppele jõuda. “Kõik need taotlused ja üldkoosolekul otsuse vastu võtmine – selleks kulus aasta-poolteist.”

Mõistus lisas, et alati on neid, kes on poolt ja neid, kes vastu. Probleem on, et kui ehitus venib pikale, väsivad inimesed sellest ehitusplatsil elamisest ära. “Paraku ei pääse ükski vana kortermaja renoveerimisest ning see aeg tuleb ära kannatada. Vanad kortermajad on oma aja ära elanud ja vajavad uuendamist nii sisekliima kui ka energiakulude kokkuhoiu mõttes. Mida kauem neid kulusid edasi lükata, seda kallimaks tegemine läheb,” rääkis ta.

Mõistus soovitab renoveerimisel alati kasutada terviklahendust, mis on küll kallim, aga mille käigus paigaldatakse ka soojustagastusega ventilatsioon. “Kui renoveerida maja ositi, siis on see lõppkokkuvõttes veel kallim."

Loe lisaks Fidele ehitusjuhi Märt Mõistuse kommentaari.