/nginx/o/2019/02/11/11779957t1h4910.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2022/07/18/14704140t1h1091.jpg)
Kui Kuressaares on ülipopulaarset tänavapiknikku peetud juba aastaid ja pärast vahepealset koroonapausi toimub see sel sügisel jälle, võttis Abruka rahvas end samuti kätte ja tegi oma tänavapikniku juba südasuvel ära.
Tillukesel saarel peetud tänavapiknik osutus täielikuks kordaminekuks, sest mööda külatänavat kulgenud pika laua taha ja eemale põllulegi kogunes läinud laupäeval ca 200 inimest.
Pikniku idee tekkis Kaupo Heinlaidil, parvlaeva Abro kipperil või “Abruka poisil”, nagu ta enda kohta ise ütles. Korda läks toimunu aga kogu Abruka rahva ühisel pingutusel. Vähemalt nii kinnitas Heinlaid, kelle kohta teised jälle ütlesid, et just tema oli korraldaja. Oma õla pani asjale alla ka Saaremaa vald, kes toetas saare rahvast lisalaevareiside ja näiteks lastele lustimiseks mõeldud batuudi organiseerimisega.
/nginx/o/2022/07/18/14704144t1h9d40.jpg)
“Koroona aitas inimesi piisavalt lahutada. Nüüd tekkis mõte, et võiks jälle õlg õla kõrval koos maha istuda,” selgitas Heinlaid oma piknikuideed. Mõte Abruka rahvale meeldis ja koos tahtis maha istuda piisavalt palju inimesi. “Oli külalisi, aga enamus olid ikkagi omad,” tõdes Heinlaid.
Võib naljatada, kus nii väiksel saarel nagu Abruka see tänav ikkagi täpselt on, kus piknikku pidada, kuid korraldaja sõnul on neil tänav täiesti olemas. “Nüüdseks saab juba öelda, et iganes kuulus ja ainulaadne tänav,” naeris Heinlaid. “See on Suurküla tänav ja tekkis mõte teha selline asi just siin.”
Heinlaiu sõnul sai tänav vähemalt pooles ulatuses pikka lauda täis. Täpselt nii, nagu plaanitud. Kellel endal lauda polnud, neile sai ka laud orgunnitud, et kõik võimalusel istuma pääseksid. “Minu teada, kes laua taga istuda ei tahtnudki, võtsid kaasa piknikuteki ja panid rahulikult oma pesa püsti põllu peale.”
Esimese korra kohta oli paarsada osalejat päris hea tulemus, arvas Heinlaid. “Eks ma natuke kartsin ka, kuidas meie ilus ja rahulik külatänav sellele vastu peab, aga see on tegelikult ju saare oma inimestega kokku pandud üritus,” rääkis ta. Seega polnud karta, et keegi ülemeelikuks läheks ja miskit ära rikub.
“Pole mitte ühtegi negatiivset tooni kuulnud, kõigil on meil sõrmed püsti – kas see nüüd tähendab, et see kohustabki mõtlema juba järgmise aasta peale...,” arutles Heinlaid. Kui asi peaks aga järgnevatel aastatel veelgi suuremaks kasvama, pole sellegagi muret. “Teid on meil kilomeetreid, pole küsimustki!” muheles ta.
Südasuviseks sündmuseks võiks Abruka tänavapiknik aga edaspidigi jääda.