Jaotusvõrgu tugevdamise kulud peab katma mikrotootja
Kui põhivõrgu-suunalist tootmisvõimsust on vaja suurendada mikrotootja liitumistest tulenevalt, katab vastavad kulud Elektrilevi oma arenduskohustusest, jaotusvõrgu tugevdamise kulud on aga endiselt mikrotootja kanda.
Inimesed, kes ei puutu elektrivõrkude ja selle valdkonnaga igapäevaselt kokku, ei ole teadlikud, et Eesti elektrivõrk jaguneb põhivõrguks ja jaotusvõrkudeks ning samuti tekitab segadust, mis see piirkonnaalajaam veel on.
Ja see on täiesti arusaadav, teema ongi pigem keeruline. Hea näide on siin just Saaremaa, kus mikrotootjatel võib olla liitumiseks vajalik jaotusvõrku suures mahus tugevdada.
Selleks, et olukorda paremini mõista, tuleb esmalt aru saada, mis on põhivõrk ja mis on jaotusvõrk.
Eesti põhivõrk on suurte võimsuste ülekandmiseks või transportimiseks vms mõeldud Elering AS-ile kuuluv elektrivõrk. Põhivõrguettevõte Elering haldab 110–330 kV kõrgepingel liine, mis ühendavad Eesti suuremad elektrijaamad, jaotusvõrgud ja suurtarbijad terviklikuks energiasüsteemiks. Põhivõrgu alla käivad ka riikidevahelised ühendused.
Eleringile kuuluvate kõrgepingevõrgu seadmete lõppedes algab jaotusvõrk (0,4–110 kV), mille kaudu toimetavad võrguettevõtjad elektri tarbija liitumispunktini.
Elektrilevi OÜ on Eesti suurim jaotusvõrguettevõtja, kelle ülesandeks on hoolitseda elektri jaotamise eest põhivõrguseadmetest kuni tarbimiskohtadeni ehk kes lihtsalt öeldes, toob elektri meile kõigile koju kätte.
On õige, et mikrotootjate poolt põhjustatud piirkonnaalajaamade läbilaskevõime suurendamise ja põhivõrguga liitumise ning põhivõrgu tugevduste kulud kannab Elektrilevi. Tootmise tipphetkedel võib Elektrileviga liitunud elektritootjate toodetav energia liikuda Elektrilevi jaotusvõrgust Eleringi põhivõrku. Elektrilevi ja Elering on omavahelistes liitumispunktides kokku leppinud nii tarbimis- kui ka tootmistingimused.
Kui Elektrilevi jaotusvõrku soovib liituda suures mahus uusi elektritootjaid, siis tuleb vastavaid kokkuleppeid muuta ehk suurendada Eleringiga kokkulepitud tootmisvõimsust põhivõrgu suunal. See võib endaga kaasa tuua aga näiteks vajaduse tugevdada põhivõrku, välja vahetada piirkonnaalajaama trafo vms. Kui põhivõrgu-suunalist tootmisvõimsust on vaja suurendada mikrotootja liitumistest tulenevalt, katab vastavad kulud Elektrilevi oma arenduskohustusest. Jaotus- ja põhivõrgu vaheliste ühenduste läbilaskevõime suurendamise kulud võivad ulatuda miljonitesse eurodesse.
Kahjuks ei tähenda eelnev, et elektritootja liitumiseks ei tule tootjal üldse võrgutugevduskulude eest tasuda. Mikrotootja liitumisel võib vaja olla tugevdada jaotusvõrku ennast ja need kulud on endiselt mikrotootja kanda. See tähendab, et kui mikrotootja liitumiseks on vajalik näiteks vahetada välja 0,4 kV alajaama trafo, paigaldada uus 0,4 kV alajaam, tugevdada madal- või keskpingevõrku, kajastuvad vastavad kulud mikrotootja liitumispakkumuses. Tehnikute tehtavad pakkumised on personaalsed ja mitmeid kordi läbi arvutatud ning sõltuvad mitmetest asjaoludest.
Teadupärast pole miski siin maailmas piiramatu, nii ka võrkude võimsus. Elektrilevi eesmärk on tagada elektrivõrguteenuse töökindlus ja piirata tegevusi, mis võivad seda töökindlust ohustada.