T, 27.09.2022

Kiirgustase Eestis ja lähiriikides püsib stabiilne

Anette Sannik
, Saarte Hääle veebitoimetaja
Kiirgustase Eestis ja lähiriikides püsib stabiilne
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Näiteks kui Zaporižžja tuumaelektrijaama reaktorid saaksid tõsiselt vigastada, ei tooks see kaasa kiirgusohtu Eestis. Küll aga oleks mõnel vigastatud reaktoril suur lokaalne mõju Ukrainas ja sõltuvalt tuule suunast ka Venemaal.
Näiteks kui Zaporižžja tuumaelektrijaama reaktorid saaksid tõsiselt vigastada, ei tooks see kaasa kiirgusohtu Eestis. Küll aga oleks mõnel vigastatud reaktoril suur lokaalne mõju Ukrainas ja sõltuvalt tuule suunast ka Venemaal. Foto: Wikipedia

Keskkonnaamet jälgib kiirguse taset Eestis ööpäevaringselt. Sündmused Ukraina tuumarajatiste lähistel Eestile kiirgusohtu ei kujuta.

Keskkonnaamet seirab pidevalt ioniseeriva kiirguse näitajaid nii Eestis kui ka lähiriikides. Samuti jälgib amet rahvusvaheliste kiirgusohutusasutuste infovooge. Muutusi kiirgustasemes meil ja lähiriikides ega Ukrainas ei ole.

„Eesti elanikud ei pea kiirgusohu pärast muretsema. Ukraina tuumarajatised asuvad Eestist nii kaugel, et mistahes sündmused neis ja nende lähistel meile kiirgusohtu kaasa ei too. Ukrainas on neli töötavat aatomielektrijaama – Hmelnõtskõis, Rivnes, Zaporižžjas ja Lõuna-Ukrainas – ja neis on kokku 15 tuumareaktorit ehk energiaplokki. Reaktorid neis jaamades on Tšornobõli reaktorist erinevad. Neis ei kasutata tuumareaktsiooni juhtimiseks enam grafiiti, mille põlemine põhjustas Tšornobõlis saaste jõudmise õhuvooludega kõrgele ja kaugele,“ sõnas Keskkonnaameti peadirektor Rainer Vakra.

Keskkonnaameti peadirektori kinnitusel uuendab amet oma kiirgusseire võrku pidevalt. „Hiljuti vahetasime näiteks Tõravere õhufilterjaama võimsama vastu ringi. Seega pingutame pidevalt selle nimel, et meie seirevõrk toimiks hästi ja saaksime kiirgusfooni kohta alati kvaliteetseid andmeid,“ ütles Rainer Vakra.

„Isegi, kui eelmainitud reaktorid saaksid tõsiselt vigastada, ei tooks see kaasa kiirgusohtu Eestis. Küll aga oleks mõnel vigastatud reaktoril suur lokaalne mõju Ukrainas ja sõltuvalt tuule suunast ka Venemaal. Sellise õnnetuse puhul ei levi radioaktiivset saastet kiirgusohutuse seisukohalt olulisel määral kaugemale kui 200 kilomeetrit,“ selgitas Keskkonnaameti kliima- ja kiirgusosakonna nõunik Teet Koitjärv.

Tsiviilkasutuses olevad aatomielektrijaamad ei ole projekteeritud vastu pidama otseses sõjategevuses. Samas on nad ehitatud viisil, et need oleksid vastupidavad looduskatastroofidele või terrorirünnakutele. Jaamade turvasüsteemid on mitmekordselt dubleeritud ja tagavad turvalisuse ka olukordades, kus tuumajaama on osaliselt kahjustatud.

Eesti kiirgusohust varajase hoiatamise seirevõrk koosneb 15 automaatsest kiirgusseirejaamast, mis mõõdavad reaalajas õhu gammakiirguse taset üle Eesti. Automaatjaamad on olulised võimaliku piiriülese radioloogilise mõju avastamisel kiirgussündmuste korral lähiriikides. Seiretulemusi saab jälgida SIIT.

Välisõhus väga väikeste muutuste avastamiseks seirab Keskkonnaamet ka õhukandeliste osakeste radioaktiivsust Harkus, Narva-Jõesuus ja Tõraveres.

Kui kiirgustase Eestis või mõnes lähiriigis peaks muutuma, annab Keskkonnaamet sellest teada.

Märksõnad
Tagasi üles