/nginx/o/2019/02/12/11782938t1hbfe4.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2022/10/04/14877141t1h812c.jpg)
Jaagarahu sadam, mälestuskivi 1941. aastal küüditatud saarlastele, Kurevere lubjakivikarjäär, samas asuvad lubjapõletusahjud, ohvrikivid, mille juures meie kunagised esivanemad oma rituaale toimetasid, Kehila ja Tammese küla lähedal asuv müstiline hiiekivi.
Nendes ajaloolistes paikades võõrustasid koduloolane Kalju Eerik ja Saaremaa merekultuuri seltsi tütarseltsi Salava eestvedaja Urve Vakker seltsikaaslasi eelmisel nädalal.
1989. aasta juunis Jaagarahul avatud mälestuskivi juures mälestati 1941. aastal küüditatud saarlasi ja 28 aastat tagasi 28. septembril parvlaeval Estonia hukkunuid.
Samas langetati pea, et mälestada neid, kes punavõimu eest meritsi põgenedes sihtkohta ei jõudnud. Paljude saarlaste väiksemad alused neelas tormine meri 1944. aasta septembrikuus.
Ajaloolisest Jaagarahu sadamast on järel vaid vaevumärgatav kai, mille ääres lösutab vana laevavrakk. Selle sadama kai ääres on aga sildunud kauba- ja kalalaevad, ka reisilaevad. Kalju Eeriku sõnul pidas reisilaev aastakümneid tagasi ühendust ka Tallinnaga. Sadamas tegutses koguni tollipunkt.
Endine tööstuskeskus
Eelmise sajandi esimesel poolel oli aga Kurevere ja Jaagarahu piirkond Saaremaa üks peamisi tööstuskeskusi. 1888. aastal avatud Jaagarahu karjäärist ja hiljem kasutusele võetud Kurevere karjäärist kaevandati kuni 1940. aastani kvaliteetset lubjakivi, mida eksporditi laevadega Rootsi, Soome, Saksamaale ja Ukrainasse. Rajati kümme lubjapõletusahju.
Kihelkonnalt Kureverre ehitati esimese klassi maantee. Dolomiidikaevanduses oli tööl üle 300 inimese. Kõige kaugemalt käidi tööl isegi Pihkvast. Tööpäeva pikkus oli 10 tundi. Kaevandatud maavara laaditi vagonettidesse ning vedurid nimedega Ants ja Liisu vedasid väärt kraami raudteed pidi sadamasse. Kaevandamine lõpetati Teise maailmasõja ajal.
Praegu on enam kui kahe hektari suurune karjäär vee all, sügavuseks on mõõdetud viis meetrit ja enamgi. Vanast karjäärist on saanud meeldiv suvituskoht.
Rootsimaa paistis kätte
Põnevaid lugusid said ohvrikivide juurde matkanud kuulda Kalju Eerikult, kes muu hulgas pajatas müstilise loo samas piirkonnas asuvast hiiekivist.
"Teades, kus see kivi asub, olin kindel, et leian selle kiiresti üles. Aga ei õnnestunudki mul kohe selle kivi juurde minna. Kui ma lõpuks sinna jõudsin ja hakkasin tagasi tulema, siis eksisin ära. Seda on kogenud ka teised hiiekivi juures käinud inimesed," rääkis kodukanti tundev mees.
Ja veel ühest huvitavast loodusnähtusest, mida mere ääres jalutanud Kalju Eerik lausa mitu korda näinud. "Ma olen siin näinud Rootsimaa randa, sealseid metsi. Miraaž on teinud need nähtavaks," selgitas Eerik.
Kalju Eerik on tegelenud ka allveearheoloogiaga. Akvalangiga sukeldudes on ta leidnud Teise maailmasõja ajal sakslastelt tabamuse saanud purjelaeva Oskar vraki. Veel teab ta Esimese ilmasõja ajal alla tulistatud Saksa sõjalennuki asukohta rannikumeres.