Küla kogukondades on olemas sotsiaalne turvavõrgustik, inimesed teavad kohalugu ja kombeid, nad tunnevad, et on piirkonna püsimajäämise eest vastutavad ja tegutsevad selle nimel. Piirkonnas, kus on järjepidevalt üle 100 aasta lauldud, tantsitud ja näitemängu tehtud, ei tohi traditsioon katkeda mõne võõra inimese nägemusest, kuidas kogukond peaks toimima. Sellist süsteemi ei saa juhtida kaugelt ning teha järeldusi numbrite põhjal.
Oleme kõik uhked, et laulu- ja tantsupidu on traditsioonina jõudnud UNESCO maailmapärandi nimistusse. Aga kuidas jõuavad lauljad-tantsijad suure laulukaare alla või tantsustaadionile? Suures osas ikka rahvamajadest. Tõsi, hetkel ei ole plaanis rahvamajasid sulgeda ning peatada ringide kooskäimist, kuid oluline on eestvedaja. Väikese kogukonna poolt ei ole aktsepteeritav juhuslik süsteemi juhtiv inimene. See juht peab olema kogukonda vastu võetud, usaldatud, missioonitunde ja südamega tööd tegev rahvamaja juhataja.
Kui kultuuritööd asub juhtima sobimatu inimene, kes rahvast ei suuda kaasata, järgneb sellele huviringide töö hääbumine ja sellele omakorda juba rahvamajade sulgemine, sest ega tühjalt seisvat maja ülal pidada pole arukas.
Kultuuritöö on saanud paari viimase pandeemia-aastaga tugeva löögi, millest taastumiseks on vaja aega. Öeldakse ju, et maaslamajat ei lööda...
Loodame, et selle algatuse toel pidurdatakse asjade kulgu ja ei tehta rumalaid otsuseid, mida tagasi võtta ei saa, kui kahju juba tehtud.
Taritu rahvamajas toimunud kogukonnakõnelustel kõlas järgnev mõte:
„Rahvamaja on nagu meri. Sa ei pruugi teda iga päev vaatamas käia. Vahel ei juhtu sinna isegi nädalaid, kuid sul on kindel teadmine, et seal metsatuka taga on ta siiski olemas. Teadmine, et ta on sinu jaoks olemas, pakub turvatunnet ja meelekindlust.”
Pöördumine algatatud Taritu piirkonna kogukonnakõnelustel 15.10.22
Toetusallkirja pöördumisele saab anda siin