Haldusreform tõmbas piirkondlikele spordimängudele kriipsu peale

Kõrkküla ketasgolfarid. Foto: Saarte Hääle arhiiv

Hiljuti peetud võistlus valla piirkondlike mängude viimasel alal mälumängus tähistas olulist verstaposti Saaremaa spordi ajaloos: ametlikke kantide vahelisi mõõduvõtte enam ei korraldata. Sporditegelased seda õigeks ei pea.

Saaremaa vald ei näe piirkondade vaheliste mõõduvõttude jätkamise vajadust. Rohkem soovitakse inimeste seas teadvustada liikumisharrastuse olulisust.

“Nii nagu ühes vallas ei erista meid enam piirkondade piirjooned, ei ole otsest vajadust ka piirkondade vahelise mõõduvõtu järgi,” ütles vallavalitsuse kultuuri- ja spordiosakonna juhataja Kristel Peel.

Kärla ja Kaarma spordielu eestvedajad valla seisukohaga lõpuni nõus ei ole. Kaarma Sport Managementi juhatuse liige Tarvo Pihlas arvas, et piirkondlikele mängudele oleks vaja alternatiivi.

“Sportimise vajadus on endiselt olemas ja need, kes käisid aktiivsemalt nende mängude egiidi all võistlemas, ei ole seda sarja kunagi ka laitnud,” rääkis Pihlas.

Saaremaa vallavalitsus otsustas lisaks piirkondlike mängude lõpetamisele ära kaotada ka piirkondlikud spordijuhikohad ning anda piirkondadele võimaluse taotleda raha spordiürituste korraldamiseks.

Kärlal 44 aastat spordielu vedanud Raivo Uusi sõnul on tema isiklik arvamus, et uus süsteem ei tööta, sest sporditööd ei saa piirkondades teha ühiskondlikel alustel. “Keegi peab olema eestvedaja,” ütles Uus, lisades, et vastasel juhul hakkab maasport pigem hääbuma.

Uus tõdes, et tegelikult saigi seni valdade vahel peetud mõõduvõtmistele saatuslikuks haldusreform. Probleemid hakkasid tekkima näiteks võistkondade kokkupanemisega, kus piirkond enam rolli ei mänginud. Piisas sellest, kui osaleja või üks tema vanematest oli Saaremaalt, kuid see mängude algse ideega enam kokku ei sobinud.

Kristel Peeli sõnul tuleb inimesi innustada ühiselt liikumisega tegelema.

“Näiteks perekondades, haarates kaasa kõiki selle liikmeid, nii lapsi kui ka pere eakamaid,” tõi ta näite, mis on valla ja ka riigi esmane eesmärk. Ta usub, et liikumisaastaks nimetatud 2023. aasta toob endaga kaasa ka erinevaid liikumisharrastuse ning sportlike võistluste üritusi üle Saaremaa.

Kaarma piirkonna spordielu eestvedajad leiavad, et liikumisharrastus on kindlasti vajalik suund, kuid selle õnnestumist näitab tulevik.

Nende sõnul on neil endil peas ja paberil olemas ka piirkondlikele mängudele alternatiivne sari, kuid selle väljahõikamisega veel oodatakse. “Ootame ja vaatame, kuhu me praeguse suunaga, millega edasi minnakse, välja jõuame,” ütles Tarvo Pihlas.