LAPSEBUUM ⟩ Saaremaa vallavalitsus otsib pingsalt võimalusi, kuhu paigutada 20 sõimerühma last

"VALLA TEGEMATA TÖÖ! Ida-Niidu lasteaia hoolekogu esimehe Kristi Sillarti sõnul on lasteaiakohtade praegune puudus valla oma tegemata töö, mitte ühe lasteaia süü. Saarte Häälele kinnitasid vallajuhid viimaks, et Ida-Niidu lasteaeda lisakohtade tekitamisega praegu survestama siiski ei hakata. Foto: Maanus Masing / Saarte Hääl

Tõsises lasteaiakohtade puuduses Saaremaa vallalt ootab sõimekohta veel selle aastanumbri sees viisteist, jaanuaris üheksa ja veebruaris üksteist last.

Kui esimese satsi mure loodab vald enne aastalõppu lahendada eralastehoius lisarühma avamisega, siis aasta algul kohta vajavate sõimelaste probleem ei pruugi laheneda terve õppeaasta jooksulgi.

Seejuures on koduseid lapsi, kes pole vallalt seni kohta taotlenud, ligi 200, mis tähendab, et vald peab arvestama tõsiasjaga, et ka nende vanemad võivad suvalisel hetkel tahta oma võsukese lasteaeda panna.

Lasteaiakohtade probleemist on Saarte Hääl sel sügisel kirjutanud korduvalt. Kui varasematel aastatel lahenes kohtade küsimus oktoobriks ära, siis tänavu seda ei juhtunud.

Vald ei osanud justkui oodata, et sõimerühma ehk pooleteist- kuni kolmeaastaseid lapsi on sedavõrd palju.

Peavad veel ootama

Valla alusharidusnõunik Maarja Pildre tõdes, et seis on ka aasta viimasel kuul endine – kohti on puudu. "Kuna meie oma lasteaedadesse ei ole võimalik kohti juurde teha, siis oleme vaadanud erasektori poole," ütles Pildre.

Kuressaares tegutsev eralastehoid Nöpsik tahab veel aasta lõpuks avada lisarühma, kuhu mahub 15 last. "Sellega saaksime sügisese järjekorra korda ja nende lastega, kes soovivad kohta jaanuarist-veebruarist, tegeleme edasi," lausus Pildre.

Kohest lahendust nende nn aasta alguse laste jaoks pole. "Karta on, et nad peavad veel ootama," tunnistas Pildre. Valdavalt on nende laste kohataotlused esitatud kas suvel või sügisel, mistõttu pole õnnestunud neile kohta sellest õppeaastast leida.

Kui aga eralastehoid Nöpsik on valmis lisarühma avama, miks vald oma lasteaedadesse ise lisarühmi ei tee?

Pildre sõnul ei ole lasteaedades selleks vaba pinda. Läinud õppeaastal uuriti näiteks, kas võtta lasteaedades söögisaali arvelt rühmadele ruumi juurde, kuid sealne pind ei vastaks nõuetele.

"Rühmas peab olema neli ruutmeetrit lapse kohta, pluss õpetajad, ja sellest me üle astuda ei saa," nentis ta.

Olukord tuleks sel juhul lahendada juurdeehitustega. Seda tehakse tuleval aastal Lümanda lasteaias, kuhu ehitatakse n-ö magamistuba juurde. Samuti on kõne all olnud, et Kuressaare Rohu lasteaia juures asuva hoovimaja saaks korda teha. See tähendaks aga sel juhul täielikku renoveerimist.

"Kaks rühma sinna teha saaks, oleme selle võimaluse välja pakkunud erahoidudele. Kui keegi soovib selle enda peale võtta, siis saab ta selle endale rendile," rääkis Pildre.

Kui ükski eralastehoid maja rentida ei soovi, peab vald selle ise korda tegema, kuid seegi pole kiire lahendus. Arvestades hankeid ja ehitusi, võtaks see aastakese vähemalt. "Kiireid lahendusi muid polegi," tõdes Maarja Pildre.

Saarte Häälega kõnelenud lapsevanematel on aga kahtlus, kas erahoidudes on lastel ikka samasugused tingimused kui tavalises lasteaias. Alusharidusnõuniku kinnitusel on söögiajad, tunnid, õueskäik, mäng ja uneaeg nagu lasteaias ikka.

Nöpsiku puhul on lihtsalt ühekorraga kohal 10 last – ehk lastele on rühmas kohti 15, aga osa neist käib hoius viiel päeval nädalas ja osa kahel või kolmel päeval. Üle kümne lapse korraga rühmas ei ole.

Mis puutub eralasteaedasid ja -hoide, on valla esialgne plaan ühtlustada nende tasud lapsevanema jaoks samaväärseks, kui on munitsipaallasteaedade kohatasu ehk 53 eurot kuus.

Seda tagasiulatuvalt septembrist, et needki vanemad saaksid leevendust, kes on juba mõni kuu olnud sunnitud kordi kallimat teenust kasutama.

Tasud võrdseks

Haridus- ja noorsootööosakonna juhataja Urmas Treieli kinnitusel on vallal see raha olemas, et erahoidude kõrgemad tasud suures osas ise kinni maksta. Orienteeruvalt 6000 eurot tuleks Treieli sõnul vallal sel aastal kinni maksta, järgmiseks aastaks peaks aga rahastamist eralasteaedadele natuke tõstma.

Treiel möönis, et teatav lasteaiasaba on pea kõikides suuremates omavalitsustes. Erategijad on aga kõige paindlikumad ja seetõttu nende poole vaadataksegi.

"Tahaksime üles kutsuda neid erategijaid, kes on mõelnud, et järsku oleks eralasteaia või -hoiu tegemine mõistlik," tähendas Treiel.

"Räägime eelkõige Kuressaare linnast ja piirkondadest, kus on lasteaiakohtade nappus või asi täpselt piiripeal. Maal on sellised kohad Orissaare, Salme, Valjala näiteks, paar kohta veel – neis kohtades oleks väikese lastehoiu avamine väga tervitatav."

Kui vald peaks ise lasteaedadesse ruumi juurde tekitama, tuleks mõelda konteinerite peale. "Aga selle mängisime me Lümandas juba läbi ja see ei tasu ära. Pigem tasub ehitamine, sest rendihind on nii kõrge," sõnas Treiel. Kus vähegi võimalik, seal on ruumi juurde ka tekitatud, kinnitas ta.

"Lümandas on laiendus projekteerimisel, Kaalis uurime, Orissaares on arutelu, Kihelkonnas tegime teise rühma juurde, Leisis... kus vähegi võimalik, seal on tehtud."

Koht, kus kohe saaks lisarühma avada, on Aste, kuid Treieli sõnul vaatavat sealsed lapsevanemad pigem linna poole. "Ja me ei saa hakata linnalapsi Astesse suunama," ütles ta.

Seega lõplikke lahendusi, mis asja aastateks paika paneksid, pole vallal endiselt. Fakt on, et vanemad, kes jaanuaris-veebruaris lapsele kohta ei saa, võivad pöörduda kohtu poole oma õigust nõudma.

Valla esindajad möönavad aga, et sel juhul pole midagi parata. Kui nii läheb, siis tuleb sellega tegeleda.

Vallavanem üritas ühte lasteaeda patuoinaks teha

Saaremaa valla määruses (mis peaks detsembris volikogu ette tulema) on justkui kurjajuurena välja toodud Kuressaare Ida-Niidu lasteaed, mille hoolekogu pole nõus laste arvu rühmades suurendama.

Selle eest on hoolekogu seisnud pikka aega ja on endale kindlaks jäänud, kuna ka üleüldine suundumus Eestis on, et lapsi peaks rühmades olema pigem vähem.

Seda põhjusel, et märgata laste võimalikke arengu- ja muid probleeme varakult, aga ka selleks, et õpetajad suure koormuse tõttu läbi ei põleks. Väiksemaid rühmi on igati pooldanud ka Eesti lasteaednike liit.

Ida-Niidu keeldumise tõi viimases volikogus teravalt välja vallavanem Mikk Tuisk isiklikult, rõhutades oma sõnavõtus, et kui vaid hoolekogu lubaks, saaks lasteaed "reaalselt 40 kohta juurde".

"Rühmades laste arvu suurendamise ettepaneku tegime kevadel kõigile Kuressaare lasteaedade hoolekogudele," ütles Tuisk Saarte Häälele.

"Rühmade suurendamise otsused selleks õppeaastaks tehti kõigi hoolekogude poolt, välja arvatud Ida-Niidu lasteaed, kus hoolekogu otsustas, et rühmades laste arvu suurendamine ei ole võimalik," nentis Tuisk.

Ida-Niidu lasteaia hoolekogu esimehe Kristi Sillarti hinnangul on vallavanema jutt aga populistlik. "Reaalselt" ei aitaks see tema sõnul olukorda kuidagi lahendada, sest probleem on vallal just sõimekohtade puudusega ja sõimerühmadesse tekiks Ida-Niidus seeläbi vaid neli lisakohta.

"Saaremaa vallavalitsus püüab Ida-Niidu lasteaeda negatiivseks näiteks tuues oma vastutust justkui pisendada. Seda ju valla haridusosakond igal pool serveeribki ja avalikult välja toob. Kuid asjal on hoopis teine tuum!" ütles Sillart.

Eestis rakendatav kaasav haridus tähendab tema sõnul seda, et igale lapsele pakutakse tema võimetele ja vajadustele vastavat hariduskorraldust. Tavalaste õpetamine, andekate toetamine ja ka käitumisraskuste ja erivajadustega lastega tegelemine on rühmades paraku aina keerulisem.

Seda enam, et igal aastal tõuseb hüppeliselt nii käitumisraskuste kui ka erivajadustega laste arv. Tugispetsialistide teenust vajab samuti aina enam lapsi.

Näiteks Ida-Niidu lasteaias on Sillarti sõnul nii eripedagoogil kui ka logopeedil mõlemal 32 last ehk kokku 64 last, kes nende abi vajavad. Tuge vajab seega kogu laste arvust (216 last nimekirjas) ca 30%.

Arvestatud ei ole seejuures kõige väiksemaid rühmi, mis tähendab, et sellest arvestusest on välja jäetud kaks-kolm rühmatäit lapsi. Kui võtta sealt ka need lapsed maha, on see arv, kes vajab lisatoetamist, keskmiselt 37% lastest.

Koormus on aga tugispetsialistidel selgi aastal kasvanud. "Ootejärjekorras on veel 30 last, kellele spetsialistide puuduse tõttu hetkel tuge pakkuda ei saa," nentis ta. Seega kui need ka veel lisada, vajab reaalselt abi ca 45% lasteaias käivatest lastest.

"Me ei saa vaadata last vaid numbrina, peame vaatama ka keskkonda terviklikult. Paraku räägivad järjest nukramaks tegevad numbrid enda eest," tähendas ta. "Mammutrühmad ei ole kaasavat haridust ja järjest keerulisemaks muutuvat keskkonda arvesse võttes parim lahendus. Hoides rühma suurused seaduses väljatoodud piirides, suudame sellega hoida ka oma lapsi ja õpetajaid."

Et lasteaiakohtade puudus tuleb, oli tegelikult pikalt ette teada. "Prognoosid, et lapse saamise ikka jõuavad n-ö laulva revolutsiooni lapsed, olid ammu olemas. Pikaajalist prognoosi arvestades oleks ju võinud välja mõelda ka lahendusi!"