:format(webp)/nginx/o/2022/10/27/14924360t1hf46a.jpg)
Elektrihinnad on langenud taas sõjaeelsele madalale tasemele, kohati isegi väga madalale. Viimasel ajal on tulnud ette öötunde, kus hind on olnud nullilähedane ehk alla ühe sendi. Ometi on sellest võitnud palju vähem tarbijaid kui varem.
Sügisel tundus universaalteenus päästerõngana, mis kahtlemata pakkuski rahakotile leevendust, kuid alates jaanuarist on keskmine börshind tegelikult madalam olnud. Samas universaalteenuselt ära liikuda pole väga paljud veel tihanud.
Kui jaanuaris-veebruaris võiski veel olla üldist teadmatust selles osas, kuidas hinnad hakkavad edasi liikuma, siis märtsis on madal hinnatase kestnud ning pole põhjust karta, et lähikuudel hinnakõver jälle olulisele tõusule pööraks.
Pealegi kaob lähiajal ära riigipoolne toetus 5 senti/kWh (lõpptarbijale käibemaksu võrra veel suurem), mille järel saab universaalteenuse hinnaks lõpptarbijale ligi 20 senti/kWh.
Minu soovitus neile, kel vähegi motivatsiooni oma elektritarbimist teadlikult jälgida ja juhtida, on üle minna börsihinnapõhisele paketile.
Võimalikud on ka fikseeritud hinnaga paketid, aga need on vähemalt hetkel veel põhimõtteliselt samas suurusjärgus universaalteenuse hinnaga.
:format(webp)/nginx/o/2023/03/17/15205253t1h102d.jpg)
Börsi- vs. universaalhind
Isiklikult jäin börsihinnale ka sügis-talviseks perioodiks. Graafikult on näha minu tegelikult makstud kuukeskmised hinnad kWh kohta võrdluses universaalteenuse hinnaga (näidatud hinnad on käibemaksuta ja ei sisalda riigipoolset toetust).
Kui novembris-detsembris maksin selgelt rohkem, siis aasta algusest olen olnud selges võidus.
/nginx/o/2023/03/17/15205249t1h8841.jpg)
Üleminek paindlikumale energiatarbimisele
Börsihinnapõhisele elektripaketile ja mitmetariifsele võrgupaketile üleminek võimaldab suuremat paindlikkust nii energiatarbimises kui ka -tootmises.
Kaudne paindlikkus tähendab ühelt poolt seda, et kallima hinnaga tundidel püüame vähem tarbida, kuid kompenseerime seda suurema tarbimisega odavamatel tundidel.
Näiteks püüdes oma majapidamist soodsamal ajal ette kütta või vett boileris ette soojendada. Sellisel kombel võime saada märkimisväärse rahalise kokkuhoiu, kuna börsihinnad võivad tunniti erineda kordades ja isegi mitmekümnetes kordades.
Teisalt soodustab kaudne paindlikkus energiasäästu, kuna oleme valmis kõrgete hindade aegu oma tarbimist kokku tõmbama, kuigi see võib nõuda tavapärasest mugavustsoonist väljumist. Seega rahalisele kokkuhoiule lisandub energia kokkuhoid, mis on keskkonnale veelgi meelepärasem.
Kaudse paindlikkuse abil vähendame oma energiajalajälge nii energiakoguste kui ka süsihappegaasi emissioonide mõttes. Odavama elektri tarbimine tähendab väga suure tõenäosusega seda, et antud tunnil on elekter toodetud tuule-, päikese- või hüdroelektrijaamas. Veelgi enam paindlikkust soosiv ja jalajälge vähendav on koduse päikesepaneeliga toodetud elekter.
Olemas on ka otsene paindlikkus. Selleks nimetatakse olukorda, kus võrguettevõtja on nõus meile paindlikkuse eest juurde maksma. Paindlikkusest saab kasu olla mitmel põhjusel. Teatuim neist on elektrisüsteemis ühtlase sageduse hoidmise vajadus. Aga üha rohkem räägitakse niinimetatud võrgupiirangute juhtimisest. Võrgu läbilaskevõime panevad proovile võimalikud avariid, planeeritud hooldused ning uute tootmis- ja tarbimisüksuste võrguga liitumise soov.
Elektrisüsteemi ja -võrgu töökindluse tagamise traditsiooniline viis on täiendavate investeeringute tegemine. Alternatiivina uuritakse üha enam tootmise ja tarbimise poolse paindlikkuse kasutamist, mis paljudel juhtudel on kiirem rakendada ja majanduslikult efektiivsem. Kindlasti on vaja igakordselt täiendavaid analüüse veendumaks, et võrguettevõtjal on investeeringute asemel mõistlikum osta paindlikkusteenust näiteks väiketootjatelt või meilt – tarbijatelt.
Anna oma panus!
Et aidata kaasa teadlikule energiakäitumisele, kutsun Sind vastama küsimustikule, millele pääseb ligi selle veebilingi kaudu bit.ly/elektrikysitlus.
Olen küsimustiku koostanud meie Eesti inimeste jaoks, kuid see on osa üle-euroopalisest projektist OneNet, mille käigus uuritakse ja piloteeritakse erinevaid paindlikkusturu lahendusi.
Projektis osaleb üle 70 organisatsiooni, sealhulgas Eestist Elering, Elektrilevi ja Cybernetica, ning seda kaasrahastab Euroopa Liidu Horizon2020 programm.
Paindlikkusturg viitab eelkirjeldatud otsesele paindlikkusele, millel on tavapärase turu tunnused. Seal on ostjad, kelleks tavajuhul on elektri põhivõrguoperaatorid ja jaotusvõrguoperaatorid. Seal on müüjad, keda nimetatakse agregaatoriteks.
Agregaatorid sõlmivad kokku kümned või sajad väiksemad tarbimis- ja tootmisüksused, kellel eraldiseisvatena oleks vähe jõudu turu osaleda. Küll aga võivad iseseisvateks müüjateks olla suuremad tööstustarbijad, elektrijaamad, salvestuspargid.
Küsitlusega soovime saada nii üldist energiatarbijate tagasisidet kui ka leida võimalikke huvilisi, kes oleksid aktiivsemalt nõus järgmistes sammudes kaasa lööma. Skeem annab ülevaate küsitluse struktuurist.
/nginx/o/2023/03/17/15205250t1h3eda.jpg)
Soovime aru saada, kuivõrd üldse läheb inimestele korda nende energiatarbimine ning mis selle põhjused on. On see pigem energiahind, keskkonnateadlikkus, julgeolek (s.t energeetiline sõltumatus Venemaast) või midagi muud?
Eeldusel, et tarbijal mingigi huvi on, ei tähenda see veel automaatselt, et tarbija omab piisavalt infot. Arvatavasti suur osa meist enam-vähem teab kuuarvete alusel oma elektri ja soojuse kogukulu, vähemad ka tarbitud energia koguseid.
Aga võimalik on olla kursis ka elektri börsihinnaga või jälgida oma tarbimist reaalajalähedaselt (näiteks elektritarbimise andmelaost, koduautomaatikast). Aga kui paljud meist teavad midagi oma energiakäitumise kohta väljaspool kodu? Kasvõi seda, kui palju kulutame igal kuul autokütusele?
Tegelikult ongi palju infot juba olemas, selle kättesaamine aga mõnikord lihtsam ning mõnikord palju keerukam.
Võiks ju olla rohkem infot elektritarbimise, soojusenergia tarbimise ja koduse elektritootmise kohta, aga miks mitte ka ostetud tarbekaupade (nt toit, riided, ehitusmaterjalid) tootmiseks ja tarnimiseks kulunud energia kohta, reisimisele (nt lennuk, hotell) kulunud energia kohta, töökohal/koolis/lasteaias tarbitud energia kohta. Sellisel viisil saaksime juba tervikliku pildi oma energiajalajäljest.
Uurime küsitlusega ka inimeste valmisolekut oma tarbimiskäitumist muuta. Kes sooviks tegutseda kohe, saab minuga ühendust võtta küsitluse lõpus toodud kontaktandmetel.
Võime niisama vestelda kui ka otsida võimalusi kaasa lüüa OneNet projektis või tegutseda läbi energiaühistu või saada ühendust mõne professionaalse energiateenuse pakkujaga.