Valjala rahvamajas kuulutati eile õhtul välja emakeelepäevale pühendatud luulekonkursi võitjad. Nädala eest lõppenud konkursile saadeti 63 luuletust, mida on 20 võrra rohkem kui eelmisel aastal. Võitjaks kuulutati Ädu Neenu, teise koha pälvis Maris Mägi ja kolmanda Katrin Paju.
Valjala rahvamaja juhataja Anneli Kaljuste avaldas heameelt, et teist aastat toimunud konkursil on osalejate aktiivsus veelgi kasvanud ja tase oli sel aastal ühtlaselt tugev. „Loodan, et see jääbki meie traditsiooniks ja emakeelele pööratakse rohkem tähelepanu – olgu siis kõnes või kirjas. Väike riik, nagu me oleme, peame oma keelt, kultuuri ja rahvust hoidma,“ sõnas Kaljuste.
Konkursi korraldasid Valjala rahvamaja, noortekeskus ja raamatukogu ning tänavu anti luuletajatele ette märksõnad kodumaa, tundelend ja loodus. Üks autor võis esitada kuni kolm teost ja žüriile esitati need hindamiseks anonüümsetena. Kokku osales konkursil 30 luuletajat – neist 10 meest ja 20 naist. Osaleda said kõik huvilised ja vähemalt üks luuletus saadeti ka väljastpoolt Eestit.
„Meie heatahtlik sponsor, kirjastus Varrak pani oma toetava õla alla ja nii saime peale esikolmiku premeerida teisigi luuletajaid,“ rõõmustas Kaljuste. Koos eripreemiatega sai ära märgitud 15 luuletust ja aprilli lõpuni on need lugemiseks välja pandud Valjala raamatukogus.
Luuleõhtul loeti kõigist võistlustöödest ette pea kolmveerand ning parimate autasustamisele järgnes Martti ja Merilin Nõu üllatuskontsert.
I koht
Ädu Neenu
***
Rõõmud tuleb ise üles leida
keegi neid sul kandikul ei too
iga hommik uue kinda heidab
kirjutades päris uue loo
Iga päev on omamoodi ere
vahel lausa valupunane
tere kannatus
no tere
tere
kus on õnn
see eilne
tunane
Vaata
õnn on ülehomse taga
imepeenikene kuldne joon
seni aga murevoodis maga
kaenlas murekoera niiske koon
II koht
Maris Mägi
MINU VALIK
Ma nutan sala oma nutud nurmenuku nuttidesse.
Ma ohkan sala oma ohkamised ohakatuttidesse.
Ma naeran sala oma naeru naeriliblika tiibadesse.
Ma hõiskan sala oma õhina õnneheina õilmetesse.
Ma ajan sala oma arguse angervaksa alla.
Ma lasen sala oma loomingu lodjapuult valla.
Ma kingin sala oma kire kibuvitsa kimpudesse.
Ma heidan sala oma hirmud hiireherne hilpudesse.
Ma ehin sala oma edevusega elupuu ehte.
Ma laulan sala oma lauluga lepapuu lehte.
Ma sosistan sala oma soovid sinilille silmadeks.
Ma igatsen sala oma ihad kuumadeks suveilmadeks.
Ma tõstan sala oma tuju teelehtede tassidesse.
Ma poetan sala oma pisarad pehmeisse pajukassidesse.
Ma joonistan sala oma joovastuse jõhvika marjadesse.
Ma mängin sala oma mängud männipuu latvadesse.
Ma rebin sala oma riiukuse ribadeks rukkilillede järgi.
Ma värvin sala oma väe vägiheina värvi.
III koht
Katrin Paju
ELU LÄBI AASTAAEGADE
Kas tunnete õhus neid lõhnu?
Jah see Kevad on, täis valgemaid pikemaid õhtuid...
Kas näete eemal üht varju?
Jah see Suvi on, ta äsja Sügisesse armus...
Kas kuulete kellegi nuttu?
Jah see Sügis on, seekord lahkus ta nii ruttu...
Kas tajute tugevaid samme?
Jah see Talv on, tal aega on, ent tema enam ei armu...