1. APRILLIST ⟩ Vilsandi rahvuspark sai uue kaitsekorra

Vilsandi Vaika saared: linnuriik. Foto: Gunnar Raun

Vabariigi valitsus kinnitas Vilsandi rahvuspargile uue kaitse-eeskirja, mille väljatöötamisega alustati juba 2007. aastal.

Kaitse-eeskirja avalikustamiseni jõuti 2022. aastal, mil küsiti eelnõu kohta arvamusi ja ettepankuid kohalikelt elanikelt, ametiasutustelt ja muudelt huvigruppidelt.

Täname kõiki maaomanikke, eksperte, ametiasutusi ja teisi huvigruppe, kes rahvuspargi kaitsekorra väljatöötamise protsessis osalesid ja oma panuse andsid. Uued teadmised nii loodusliku mitmekesisuse, liikide arvukuse, koosluste seisukorra kui ka ajaloolise maakasutuse kohta, aitasid kaasa parema kaitsekorra valmimisele.

Rahvuspark kasvas kahekordseks

Uueks rahvuspargi pindalaks on ligikaudu 48 600 ha. Võrreldes 1993. aastal moodustatud rahvuspargi pindalaga on kaitseala läinud poole suuremaks, kuid seda eelkõige mereala arvelt, et tagada karide kaitse.

Osaliselt arvati Tagamõisa hoiuala ja sellega piirnevat ala rahvuspargi koosseisu Kõruse kandis, et hoida terviklikumalt pärandmaastikku. Oluliselt on täiendatud kaitse-eesmärke ja laiendatud sihtkaitsevööndeid, kuhu on arvatud need kooslused ja liikide elupaigad, mille kaitse peab olema rangem.

Olulistest liikidest võiks välja tuua talvitava kirjuhaha, kes on ohustatud merepart, vanades metsades pesitseva merikotka, laidudel pesitseva haha ja jõgitiiru ja madalates riimveeloikudes kasvava väga haruldase veetaime silmjärvika.

Elupaikadest võiks välja tuua eelkõige karid, väikesaared ja laiud, loopealsed ja vanad loodusmetsad ning kultuuripärandi väärtusena Lääne-Saaremaa miljööväärtuslikud külad. Vilsandi rahvuspargi suurim väärtus on Lääne-Eesti saarestiku rannikumaastiku ja -mere loodus.

Rahvuspargi eesmärk on kaitsta erinevaid kooslusi ja liike, aga ka säilitada ja tutvustada kultuuripärandit. Väga oluline on rahvuspark lindudele, siin leidub neile sobivaid alasid nii pesitsemiseks, sulgimiseks kui ka rändel peatumiseks ja toitumiseks.

Olulisemad muutused kaitsekorras

Olulisemad muutused kaitsekorras puudutavad inimeste viibimise, sõiduki ja ujuvvahendiga sõitmise, jahipidamise, kalastamise, ehitamise, metsaraie ning biotsiidi, väetise ja taimekaitsevahendi kasutamise korda.

Liikumispiiranguga laidudel on viibimise keeld varasemaga võrreldes veidi pikem, laide ei ole lubatud külastada 1. aprillist 31. juulini, sest lindude pesitsemise algus on muutunud kevadel varasemaks ja ka juuli teises pooles on laidudel sageli hilisemaid pesitsejaid.

Reeglina ei ole rahvuspargis lubatud sõidukiga sõita väljaspool teid. Uue kaitse-eeskirja järgi saab Keskkonnaamet anda nõusoleku ka väljaspool teid sõitmiseks, näiteks kalapüügiks vajaliku veesõiduki veekoguni viimiseks.

Põhilistes kalale minemise kohtades läheb tee mere äärde välja ja sel juhul eraldi luba küsida ei ole vaja. Seadustatud on Kuusnõmme poolsaarelt Vilsandile kulgeval teel laidudevahelisel merealal sõitmine.

Harilaiu poolsaarel mootorsõidukiga sõitmise keeld on määruses nüüd konkreetselt välja toodud ja lisatud erandid, millal seda siiski teha võib. Ujuvvahendiga sõitmine on keelatud Laialepa lahes ja liikumispiirangu ajal sihtkaitsevööndites.

Rahvuspargis ei lubata sõita jetiga, need tekitavad suuremat müra ja laineid kui tavalised mootorpaadid ja see häirib linde. Lohesurfile seatakse piirangud Uudepanga sihtkaitsevööndis, kus 1. detsembrist 30. aprillini surfata ei tohi, sest seal talvituvad kirjuhahad.

Jahi valdkonnas on oluliseks muutuseks selgesõnaline linnu ja hülgejahi keelustamine kogu rahvuspargi territooriumil. Laidudele jäävates sihtkaitsevööndites on jaht lubatud ainult juhul, kui see on vajalik, et kaitsta linde nende pesi rüüstavate ulukite eest.

Saaremaal, Vilsandi saarel ja Loonalaiul paiknevates sihtkaitsevööndites lubatakse tavapärast jahti ainult sügis-talvisel perioodil.

Lindude pesitsus- ja loomade poegimisperioodil 1. veebruarist 31. juulini võib Keskkonnaamet lubada seal jahti pidada siis, kui see on vajalik loodusväärtuste kaitseks, inimesele tekkinud ohu korral, ulukikahjustuse vältimiseks ning ulukihaiguste puhul. Samadel põhjustel saab pidada ka ajujahti, aga selleks peab olema Keskkonnaameti nõusolek.

Kalapüük on keelatud liikumispiirangu ajal sihtkaitsevööndis. Kaaspüügi vältimiseks on võrgupüügile seatud piirangud Uudepanga sihtkaitsevööndis, et kaitsta kirjuhahkasid nende talvitusalal.

Uudepanga lahes on keelatud püük nakkevõrguga ujuvvahendist jäävabast veest 1. detsembrist 30. aprillini. Kuna kirjuhahk sukeldub toitumiseks enamasti 2‒5 m sügavusse rannikumerre, siis ei ole keelatud sel ajaperioodil jalgsi nakkevõrgu laskmine.

Kuigi muudatuste planeerimisel on lähtutud eelkõige loodus- ja kultuuriväärtustest, on kaitsekorra koostamisel arvestatud ka rahvuspargis tegutsevate inimestega. Selleks, et vähendada bürokraatiat, lubatakse edaspidi õuemaal püstitada ilma Keskkonnaameti nõusolekuta selliseid rajatisi, mille jaoks ei ole vaja ehitusteatist või ehitusluba.

Sellised rajatised on näiteks aiad, kiiged, lipumastid, liivakastid, kaevurakked ja varjualused. Hoone püstitamine on lubatud jätkuvalt piirkonnale omases ehitusstiilis. Rahvuspargis tuleb ka kuni 20 m2 ehitusaluse pinnaga ja kuni 5 m kõrguste elamu teenindamiseks vajalike hoonete ehitamine Keskkonnaametiga kooskõlastada.

Põhimõttelise muutusena võib Keskkonnaamet lubada uute hoonete püstitamist ka alal, kus varem ei ole elamukohta olnud, kuid arvestada tuleb välja kujunenud asustusstruktuuri, maakasutuse ja loomulikult loodusväärtuste kaitsega.

Metsaraiel tuleb arvestada lindude pesitsusperioodiga, raie on lubatud 1. augustist 14. märtsini. Raierahu tagab optimaalse pesitsusaegse rahu esimese kurna üles kasvatamiseks suurele osale metsalinnuliikidest.

Uus kaitse-eeskiri piirab langi suurust enam kui varasem eeskiri, piiranguvööndis on lubatud aegjärkne- ja häilraie kuni 2 hektari suuruse langina. Kaitseala valitseja saab seada elustiku mitmekesisuse tagamiseks täiendavaid nõudeid.

Piiranguvööndi metsad on puhveralaks sihtkaitsevööndis paiknevatele väärtuslikele metsadele, seetõttu ei ole jätkuvalt lubatud lageraie. Ka puhveralal on oluline, et metsa ei tekiks suuri lagedaid alasid ning seal säiliks ka vanu puid ja lamapuitu. Aegjärkse raiega raiutakse metsa järkude kaupa ning seetõttu pole raie mõju nii tugev kui näiteks lageraiel. Häilraied on väikese pindalaga ja sarnasemad looduslikule häilule.

Nii tagatakse paremini koosluste ja liikide kaitse ning hoitakse ära liiga kiired muutused piiranguvööndi metsades.

Elurikkuse säilitamise jaoks on oluline vähendada intensiivset põllumajandust, seetõttu lubatakse rahvuspargi põldudel edaspidi kasutada ainult mahepõllumajanduses lubatud väetisi ja taimekaitsevahendeid.

Tavaväetised ja pestitsiidid kanduvad piirnevatele ökosüsteemidele ning põhjustavad veekogude eutrofeerumist ja elurikkuse vähenemist, kuna mürkainetele tundlikumad liigid ei pea vastu. Õuemaal on biotsiidide, väetiste ja taimekaitsevahendite kasutamine siiski lubatud, sest sinna ei jää looduskaitseliselt olulisi väärtusi.

Kust saab rohkem infot?

Muudatusi on kaitsekorras veel, nendega saab tutvuda Keskkonnaameti kodulehel „Räägi kaasa!“ rubriigis. Kaitse-eeskiri koos lisadega on avaldatud ka Riigi Teatajas. Uued kaitsekorra reeglid hakkavad kehtima alates 1. aprillist 2023.