Kuressaare Pika tänava põhitrasside joogivesi on puhas

Pikk tänav. Foto on illustratiivne. Foto: Egon Ligi

Viimased veeproovide uuringute tulemused kinnitasid, et Kuressaare Pika tänava piirkonna põhitrasside joogivesi puhas, kuid enne vee tarvitamist tuleb veenduda, et kinnistutel on tehtud põhjalik läbivoolutamine ning toidu müügiks valmistamisel tuleb kraanivett lasta LABRISes analüüsida, teatas Terviseamet.

Terviseameti keskkonnatervise osakonna juhataja Leena Albreht selgitas, et üksikuid saasteallikaid võib leiduda kinnistuste piirides ja majasisestes torustikes, sest saastest lõpliku vabanemise vastu aitab üksnes torustike korralik läbivoolutamine. "Nii kodudes kui asutustes tuleb veenduda selles, et on tehtud põhjalik puhastus. Lisaks voolutamisele tuleb puhastada ka veefiltrid ja teised veeseadmed (nt veeboilerid)," selgitas Albreht ja lisas, et tähelepanu võiks pöörata ka veevärgiga seotud olmeseadmetele: veekullerid, kohvimasinad, jäämasinad jne.

Albrehti sõnul peavad teenusepakkujad ,eeskätt toidukäitlemisettevõtted, kindlasti tegema joogivee analüüsid, et veenduda oma ettevõtte joogivee ohutuses. "Juhul, kui veeanalüüs ei vasta nõuetele, tuleb koheselt võtta ühendust Kuressaare Veevärgiga," lisas ta.

Saaremaa abivallavanem Liis Lepik tuletab meelde, et enne Kuressaare kraanivee joomist ja selle kasutamist toidu valmistamisel peavad olema torud korralikult läbi loputatud. "Ainult nii saab olla kindel, et kodudes ja asutustes asuvatesse kraanidesse on jõudnud puhas vesi," ütles Lepik. Ta lisas, et AS Kuressaare Veevärk jätkab veeproovide võtmist tavapärasest sagedamini ja rohkematest kohtadest, mis võimaldab joogivee kvaliteeti pidevalt jälgida.

Terviseameti nakkushaiguste epidemioloogia osakonna nõunik dr Irina Dontšenko tuletab meelde, et haigus võib jätkuvalt edasi levida saastunud käte vahendusel inimeselt inimesele. "Seepärast on väga tähtis jälgida hügieenireegleid nii käte pesemisel kui ka toidu käitlemisel – toiduvalmistamisel ja toiduainete säilitamisel. Kindlasti ei tohi haigena tööle minna," rõhutab Dontšenko.

Haigestunud, kellel esinesid kõhukaebused, peaksid enne tööle naasmist läbima tervisekontrolli. Tööandja riskihindamise plaanist lähtuv tervisekontroll puudutab eelkõige toidukäitlejaid, aga ka kõiki teisi, kes puutuvad kokku riskirühma kuuluvate inimestega, näiteks hooldekodude ja lasteasutuste töötajad. Nakkushaiguste suhtes läbi viidava tervisekontrolli eest tasub tööandja.

Toidukäitlejad st kohvikuid, hotellid ja spaad, kauplused, kus on toiduletid ja need, kes valmistavad kodus toitu müügiks, peavad enne veenduma kasutatava vee puhtuses. Selleks tuleb tellida veeanalüüsid, et torustikesse poleks jäänud haigust tekitavaid mikroorganisme.

Põllumajandus- ja Toiduamet (PTA) palub toidukäitlejatel LABRISesse pöördumisel anda kaaskirjal kinnitus proovitulemuste jagamisest PTAga ning Kuressaare Veevärgiga. See info võimaldab Kuressaare Veevärgil rakendada kiiresti meetmeid ja saada olukorrast ülevaade.

"Toidukäitleja võib hakata vett toidukäitlemisel kasutama siis, kui analüüsitulemused on nõuetekohased, st E. coli ja soole enterokokke ei esine joogivees. Amet palub oma tegevused läbi mõelda ka neil kodanikel, kes plaanivad lähinädalatel valmistada tooteid avalikele üritustele. Kindlasti peab veenduma kasutatava joogivee puhtuses ja ohutuses ning tuleb teostada joogivee analüüsid mikrobioloogilistele näitajatele," rõhutas Põllumajandus- ja Toiduameti toiduosakonna juhtivspetsialist Jaana Oona.

Joogivee uuringute osas saab Kuressaares pöörduda riiklikult volitatud LABRISe (Riigi Laboriuuringute ja Riskihindamise Keskus) osakonda. LABRIS võtab toidu- ja veeproove vastu tööpäeviti 8.00-15.30 ja reedel 8.00 kuni 13.00. Proovide võtmiseks vajalikud pudelid saab samuti LABRISest.