TERVIS ⟩ Haugi mälu – laialt levinud probleem

MÄLU ON SEOTUD TÄHELEPANUGA, ütleb Saaremaa gümnaasiumi õpetaja Indrek Peil. Tema sõnul muutuvad noorte tähelepanuoskus ja seega ka mälu “tänu” nutitelefonide kasutamisele aina kehvemaks. Foto: Maanus Masing / Saarte Hääl

Pidev unustamine, asjade kaotamine, suutmatus infot meelde jätta on omane mitte ainult paljudele eakatele, vaid ka noortele inimestele. Mis on viletsa mälu põhjused ja kuidas oma mälu parandada?

“See, et kaotan oma asju või ei mäleta, kuhu ma need just äsja panin, on täiesti tavaline,” tunnistab 45-aastane kuressaarlane Ingrid. “Mul on kaduma läinud kaks vihmavarju, igal talvel jään ilma vähemalt ühest paarist kinnastest. Vahel, kui olen auto teise kohta parkinud kui tavaliselt, lähen ikka sinna harjumuspärasesse kohta – et avastada, et seal autot pole. Mul on hirm, et kui mul juba praegu nii halb mälu on, kas jään siis vanaduses dementseks.”

Kehv mälu ja pidev unustamine on üsna tavaline ka päris noorte inimeste puhul.

“Kui mõni räägib, et tal on nägemis- ja teine, et tal on kuulmismälu, siis mul ei ole justkui kumbagi,” räägib Saaremaalt pärit 21-aastane tudeng Karmen (nimi muudetud – toim). “Koolitöödeks ja eksamiteks pean tõsiselt tuupima, muidu ei saaks hakkama.”

Karmeni sõnul pole ta oma eakaaslaste hulgas sugugi ainus, kes viletsa mälu üle kurdab. “Paistab, et see on üsna tavaline probleem,” märgib ta.

Mälu on seotud tähelepanuga

Ka üle kolmekümne aasta Saaremaal pedagoogina töötanud Indrek Peil, Saaremaa gümnaasiumi füüsikaõpetaja leiab, et isegi noorte inimeste mälu on tänapäeval üsna kehv.

“Ja muutub aina kehvemaks,” tõdeb Peil, kelle sõnul tuli suurem murrang siis, kui nutitelefonid massiliselt levima hakkasid.

“Siis muutus noorte tähelepanuoskus – ja mitte paremuse suunas –, mälu on aga seotud tähelepanuga,” lausub õpetaja.

Üks oluline põhjus, miks õpitav materjal lastele-noortele meelde ei jää, on Peili sõnul see, et nad ei pane tähele ja tegelevad asjadega, mis tähelepanu kõrvale viivad.

Peil on mäluteemat põhjalikumalt uurinud ka oma töö jaoks. “Räägin 10. klassi õpilastele, mis liiki mälud inimesel on ja kuidas asju paremini meelde jätta,” selgitab ta.

“Igaühel meist on kolme liiki mälu, aga üks neist on ülekaalus,” lausub Peil, kelle sõnul on kõige rohkem nägemismäluga inimesi.

“Siis, kui õpitav materjal on kirjutatud vihikusse ja õpilase enda kujundatud, jääb see üle lugedes paremini meelde,” ütleb Peil.

Osal inimestel on aga parem kuulmismälu – sel juhul tasub õpitavat materjali valjusti lugeda.

“Kolmas mäluliik on kinesteetiline ehk liigutustega seotud. Seega on hea õpitav materjal läbi kirjutada, et see kinnistuks,” soovitab Indrek Peil. “Kui konspekti teed, töötavad kõik kolm mälu – sa vaatad, mitte ainult ei kuule, vaid kuulad ja kirjutad läbi. Kui kõik need kolm mälu töötavad ja kui ise hoolega kaasa mõtled, siis jääb õpitav asi meelde.”

Peili sõnul praegused noored paraku ei kuula ega vaata kuigi tähelepanelikult, kirjutamise asemel aga teevad pigem oma telefoniga tahvlist foto ja slaidiesitlusest ekraanipildi.

“Kui palju neid pilte hiljem vaadatakse, on omaette küsimus,” märgib ta.

Peil meenutab, kuidas tal viie ülikooliaasta jooksul tuli kokku teha oma kuuskümmend eksamit.

“Ma ei julgenud eksamile minna, kui mul polnud spikrit tehtud,” tunnistab ta. “Samas polnud mul neid spikreid vaja, sest olin ju spikrid ise kirjutanud ja selle käigus materjali selgeks saanud.”

Kuressaare haiglas vastuvõtte tegeva neuroloogi Toomas Toomsoo sõnul ei ole olemas sellist asja nagu “normaalne” mälu.

“Iga inimene on erinev,” põhjendab dr Toomsoo. “Normaalne on unustada ja normaalne on ka see, kui meil esineb mäluhäireid – näiteks ei suuda me meelde tuletada mõnd sõna või ei mäleta, kuhu auto parkisime. Kuigi sellised seigad on häirivad, ei ole need tavaliselt märk sellest, et meie mäluga on midagi tõsiselt valesti.”

Kui noor inimene kurdab halba mälu, võib see Toomsoo sõnul viidata erinevatele põhjustele. Mõned võimalikud tegurid on stress, unepuudus, ebapiisav toitumine, depressioon või ärevus. Noorte halb mälu võib olla seotud ka õppimisraskustega või liigse koormusega koolis või tööl.

“Siiski võib noorte halb mälu olla ka märk tõsisematest terviseprobleemidest, nagu näiteks neuroloogilised või ainevahetushäired,” tõdeb dr Toomsoo.

Kui mäluhäired on püsivad, mõjutavad igapäevaelu või tekitavad muret, on soovitav pöörduda arsti poole, et saada täpsem diagnoos ja vajadusel ravi.

Neuroloogi andmeil näitavad paljud viimasel ajal tehtud uuringud, et lausa 85 protsendil alla 50-aastastest inimestest on olnud probleeme kehva mäluga, neist 85 protsendist omakorda 20–30% on olnud alla 30-aastased noored.

“Olukord on murettekitav, sest kuni 50 protsendil mäluhäiretega noortest arenevad mäluhäired eakate dementsuse sündroomiks, eriti Alzheimeri tõveks,” ütleb Toomsoo.

Neuroloogi sõnul võib mälukaotuse mõju patsientide elule avalduda lihtsates asjades, näiteks unustab ta turule minnes raha kaasa võtta, kodust väljudes tuled kustutada... Aja jooksul muutuvad patsiendi meeleolu ja käitumine, tugevad emotsioonid ja ärrituvus mõjutavad aga suhteid teistega.

“Eksperdid kinnitavad, et kui noorte inimeste mälu halvenemisele õigeaegselt ei reageerita, võib see juba kolme aasta jooksul dementsuseks muutuda,” hoiatab Toomsoo.

Neuroloogi sõnul võib mälu olla aga treenitav ning tervislikud eluviisid nagu piisav uni, tasakaalustatud toitumine ja regulaarne füüsiline aktiivsus, võivad aidata mälu ja kognitiivset funktsiooni parandada.

“Kognitiivsed funktsioonid on seotud aju tööga ning hõlmavad mitmeid erinevaid protsesse nagu tähelepanu, mälu, taju, keelekasutus, probleemide lahendamine, loogiline mõtlemine, planeerimine ja otsuste tegemine,” selgitab neuroloog. “Need funktsioonid võivad inimeseti erineda ning olla mõjutatud erinevatest teguritest nagu vanus, tervislik seisund, stress, unepuudus või haigused nagu dementsus või neuroloogilised häired.”

Eluviisid on vaja muuta tervislikumaks!

Kui tõsised mäluhäired pole veel tekkinud, on selleks, et nende progresseerumist vältida, tarvis varajasi ravimeetmeid.

“Kõige olulisem on ikkagi muuta eluviisid tervislikumaks,” ütleb dr Toomsoo. “Liikumine ja sport mõjuvad hästi vereringe- ja hingamissüsteemile, suurendavad hapniku- ja toitainete hulka ajus. Piirake stressi – see on peamine haiguse põhjus.”

Neuroloogi sõnul tulevad kasuks ka mediteerimine ja jooga. “Need õrnad füüsilised tegevused aitavad parandada nii meeleolu kui ka vereringet kehas ja ajus, aitavad närvisüsteemil paremini töötada,” selgitab Toomsoo.

Tähtis on ka mõistlik toitumine.

“Piirake kõrge süsivesikute ja suhkrusisaldusega toiduaineid, selliseid stimulante nagu alkohol, tubakas, gaseeritud joogid,” loetleb neuroloog. Selle asemel tasub kasutada aju jaoks tervislikke ja toitvaid toiduallikaid nagu merekalad, mis sisaldavad rikkalikult oomega-3-rasvhappeid, B-vitamiinirikkaid toite näiteks seentest ja teraviljadest. B4-vitamiini ehk koliini sisaldavad näiteks kodulinnumunad.

“Selle asemel, et raisata liiga palju aega sotsiaalvõrgustikele, pühendage 15–30 minutit päevas ajumängudele, harjutades asjade meeldejätmist,” soovitab dr Toomsoo. Ja lisab: “Regulaarsed tervisekontrollid aitavad haigusi varakult avastada, nii saab planeerida ravi, et saavutada optimaalne tulemus.”