Saaremaa kirikute niiskusprobleemi lahendada aidanud teadlased said peapiiskopilt tänukirja

Lembit Kurik Foto: Erakogu

Hiljaaegu said Tallinna Tehnikaülikooli teadlased Lembit Kurik ja Veljo Sinivee Eesti Evangeelse Luteri Kiriku (EELK) peapiiskopilt tänukirja tegevuse eest Eesti kirikute, sh Saaremaa kivikirikute niiskusprobleemide uurimisel ja lahenduste otsimisel.

Tänukirjad ligi poolesajale inimesele, teenekatele töötegijatele, toetajatele ja vabatahtlikele, andis EELK peapiiskop Urmas Viilma üle Tallinna Piiskoplikus Toomkirikus 15. oktoobril toimunud tänujumalateenistusel.

Teiste seas pälvisid kiriku tänukirjad ka Tallinna Tehnikaülikooli küberneetika instituudi füüsika osakonna insenerid Lembit Kurik ja Veljo Sinivee, kes on aastaid tegelenud Eestimaa kirikute niiskusprobleemide uurimisega, seda peaasjalikult Saaremaa, Lääne-Eesti ja Harjumaa kivikirikute juures.

Kui Lembit Kuriku töö puudutas eelkõige kirikutes valitseva sisekliima ning seintesse kogunenud niiskuse kaardistamisega, siis elektroonikavaldkonnale spetsialiseerunud Veljo Sinivee töötas välja lahenduse, kuidas kirikute sisemust täpselt õigel ajal automaatselt tuulutada.

Kirikute sisekliima on tänu teadlastele paranenud

Praegu on kolmes kirikus sisse seatud süsteem, mis on programmeeritud nii, et automaatika avab aknad just sel ajal, kui on paras aeg kiriku siseruumi tuulutada. Selline süsteem on suhteliselt odav, samas, nagu räägivad teadlased, on tagasiside olnud positiivne – kirikute sisekliima on tänu sellele tõepoolest paremaks muutunud.

Lisaks on teadlased paigaldanud kirikutesse andureid, mille abil saab jälgida neis valitsevat sisekliimat ja niiskuse taseme muutumist.

Lembit Kurik räägib, et meie kivikirikuid kummitab niiskusprobleem mitmetel põhjustel ja mitmest suunast. Näiteks Saaremaal on kirikud ehitatud valdavalt seal leiduvast dolokivist, mis on poorne ning võimeline teadlase sõnul endasse imama isegi kuni 20% niiskust. Põhja-Eesti peakiviga on olukord parem, selle niiskuse vastuvõtuvõime piirdub paari protsendiga, aga see ei tähenda, et paekivist ehitatud kirikutes niiskusega muret ei oleks.

„Minu töö üks eesmärk oli olukorda kaardistada – leida põhjused, kuidas niiskus kirikute seintesse satub, kuidas see seal asetseb ja millist kahju võib tekitada,” kirjeldab Lembit Kurik. „Ja teine eesmärk oli leida niiskuse probleemile lahendused, mis oleksid võimalikult ökonoomsed. Ja arvestada tuli muidugi ka sellega, kuidas vältida vigu restaureerimisel.”

Suur töö, mida tehti põhitöö kõrvalt

Kurik räägib, et kirikud on niiskusele eriliselt vastuvõtlikud – need on vanad ehitised, paksude müüridega, nende katusepind on väga suur ja neid üldjuhul eriti ei köeta – mistõttu niiskus võib seintesse sattuda mitmel erineval moel. Mõõtmised näitasid, et pole haruldane, kui kirikutes on õhuniiskuse tase enam-vähem pidevalt 80%.

Niiskusega on just see häda, et satub see seintesse küllaltki kiiresti, seda sealt välja saada on seda aga palju keerulisem ja kõvasti rohkem aega võttev protsess. Ja nii võib niiskus mitte ainult kirikute müüre murendada, aga rikkuda ka seinamaalinguid ja muud väärtuslikku.

„Mõõtsin kirikuseintes olevat niiskust ning seejärel koostasin seintest ja neis sisalduvast niiskusest visualiseeritud kaardid, kus erinevate värvidega kujutatuna näha niiskuse levik neis,” räägib Kurik. „Niiskuse jaotuse järgi seintes saab paljudel juhtudel tuvastada, kus peitub niiskuse sinna sattumise allikas. Esimene asi probleemi vältimiseks on muidugi see, et katus tuleb korda teha.”

Olgu märgitud, et teadlased uurisid kirikuid oma põhitöö kõrvalt. Küll aga valmis kirikute niiskusuuringute käigus ka nii mõnigi teadusartikkel ja kuna projektides osalesid ka TalTechi ehitusvaldkonna tudengid, siis kaitsti neil teemadel ka mitmeid doktoritöid.

Kirikute uurimise teadlaste poolt algatas muinsuskaitseamet, kes püüab hoolitseda selle eest, et ajaloolised hooned ja arhitektuurimälestised, mida kirikud valdavalt ju on, ikka säiliksid ning hoitud oleksid ka neis olevad kultuuriväärtused. Töid rahastati mitmete projektide raames, muuhulgas tehti koostööd ka Põhjamaadega, sest eks sealmail ole kirikutel paljuski sarnased probleemid.

Lisaks tunnevad teadlaste töö vastu huvi restauraatorid.