5. novembril lahkus 86aastasena Linda Liivamägi, keda meenutavad kolleegid Saaremaa Ühisgümnaasiumist.
MÄLESTAME ⟩ Kallis Linda! Kõlagu Su naer ka taevastel radadel!
"Iga inimene peab suutma oma murekortsud sirgeks naerda," on öelnud luuletaja ja prosaist Ave Alavainu. Tundub, et Linda oli võtnud selle mõtte oma elu kreedoks. Tema säravalt nakatav naer heliseb kõrvus nii endistel õpilastel kui ka kolleegidel.
Linda sündis Kaarma vallas pere esiklapsena. Tema haridustee algas Haamse 7-klassilises koolis, järgnesid õpingud Haapsalu pedagoogilises koolis. Linda esimesed töökohad olid Jämaja algkool ja Torgu 7-klassiline kool. "Ma tegin seal kõike: laulsin kooris, deklameerisin, võimlesin, tantsisin rahvatantsurühmas ja esinesin soolotantsijana," on ta ise selle aja kohta meenutanud.
1964. aastal algas Linda tudengielu Tallinna pedagoogilises instituudis. Aastal 1968 kutsus direktor Boris Kivi ta tööle Kingissepa I keskkooli (hilisem Saaremaa ühisgümnaasium) huvijuhiks. 1985–2007 järgnes töö õppealajuhatajana, mille kohta direktor Viljar Aro on öelnud: "Linda igapäevatööks oli lõputu hoolimine koolist."
Linda aastakümnete pikkusest eesti keele ja kirjanduse õpetamisest on meelde jäänud tunnid, mis olid sisukad, tempokad, loogilised ja huvitavad. Kirjandushuvilistele avanesid eripalgelised võimalused teadmisi laiendada kirjandusringis. Põnevaks väljakutseks oli poisteklassi juhatamine, millega Linda ülihästi hakkama sai ja oli noorte mehehakatiste arvates "mõnsa õpetaja".
Lindal olid olemas kõik voorused ja vahel ka puudused, mida on vaja sajaprotsendilisel õpetajanatuuril. Õppealajuhatajana põhjalik, süsteemne ja nõudlik, kuid samas mõistev ja abivalmis, kellelt sai alati nõu küsida. Range, aga väga hooliv ja valmis ka väikesteks riugasteks. Asjalikkus segunes mõnusa huumoriga. Naeru ja rõõmsameelsuse taha peitis ta ka oma isiklikud probleemid ja eluraskused.
Linda armastas noori ja noorust, kellele ta oma vitaalsuse, pakatava energia, särtsakuse ja entusiasmiga eeskujuks oli, nende lennukate ideedega kaasa läks, aga samas elukogemusele toetudes suunata oskas.
"Suur on see, mis särab end säästmata, põlemiseks pole vaja põhjust.
Ei ole tarbetuid tiibu, ei ole liigseid laule, ei ole mõttetut miilamist.
Julgus on suurim tarkus. Oma hingeloomule ustav teeb tugevamaks iseenese ja elu." (A. Alliksaar)
Kallis Linda! Kõlagu Su naer ka taevastel radadel!
Armastusega
kolleegid Saaremaa Ühisgümnaasiumist