TEHNIKA ⟩ Video- ja audiokassettide viimne tund on saabumas

Allan Mehik kasutab videolintide digiteerimisel hetkel parimat kättesaadavat tehnikat. Foto: Maanus Masing / Saarte Hääl

Digiteerimine. See võib, aga ei pruugi enam olla võlusõna, mis annab uue ja pikema elu aastakümneid tagasi salvestatud liikuvatele ja liikumatutele piltidele või helisalvestistele.

Katsetada tasub kindlasti, sest eelmise sajandi lõpus ja selle alguses ülesvõetud videosalvestused, aga ka veelgi varasemasse aega jäävad fotod ning eriti diapositiivid ei ole osutunud paraku nii püsivaks, kui me võib-olla eeldasime. Huvitaval kombel kipuvad sajandivanused ja vanemadki fotod oma füüsilise kvaliteedi poolest uuematele tehnoloogiatele säilimise mõttes silmi ette tegema.

Aga mida ette võtta veelgi uuemate lahenduste ehk video- ja audiosalvestustega? Tehnoloogia on mõnekümne aasta jooksul arenenud nõnda kiiresti, et paljudel on ilmselt kappides ja sahtlipõhjades infokandjaid, mille taasesitamiseks enam töökorras seadetki pole. Audiokassetid, suured ja väikesed videokassetid, CD-plaadid ja mitmed veelgi marginaalsemad formaadid. Kuidas neile salvestatud infot elusana hoida?