/nginx/o/2019/02/11/11779955t1h4237.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2024/02/16/15890967t1hd188.jpg)
Kuressaare haiglat ähvardab oht südamestimulaatorite paigaldamise õigusest ilma jääda, sest sotsist terviseministri Riina Sikkuti hinnangul ei tohiks seda protseduuri teha mujal kui suurtes haiglates.
Minister Sikkut võtab kohapealse abi südamehädaga saarlastelt (1)
"Kuna Kuressaare haigla on ainuke väiksem haigla, kes stimulaatoreid paigaldab, on see meie vastu sihitud otsus," leidis haigla nõukogu esimees Jaanis Prii. "Enamik erialaühingute juhatusse kuuluvaid arste – see on ka vähiravis nii – töötab keskhaiglates, seega kaitsevad nad mitte ainult eriala huve, vaid ka leivaisa ehk haigla huve. Sellisel juhul aga ei saa nad olla objektiivsed."
Saarlaste tervist puudutav otsus tehti eile tervisekassa nõukogu koosolekul, kus arutati aprillis rakenduvat tervishoiuteenuste loetelu. Täiendavalt esitas terviseminister Riina Sikkut stimulaatoreid puudutava ettepaneku, mis välistab selle protseduuri tegemise mujal kui regionaal- ja keskhaiglates.
Muudatus tähendab, et Kuressaarel ehk ainsal väiksemal haiglal, kus stimulaatoreid paigaldatakse, sellist õigust enam ei oleks. Seega peavad inimesed edaspidi sõitma Tallinna või Tartusse.
/nginx/o/2024/02/14/15886985t1h13d2.jpg)
Rahandusminister Mart Võrklaev leidis, et teemat tuleks arutada aprillis. Ka tervisekassa juhatuse esimees Rain Laane pigem toetas otsuse edasilükkamist, kuna materjalid saabusid liiga hilja. Minister Sikkut ütles aga, et otsus tuleb teha juba nüüd.
Võrklaev seisis selle eest, et haiglatel võiks siiski olla piisavalt aega, et juba olemasolevad stimulaatorid abivajajatele paigaldada. Ja nõukogu otsustaski, et muudatus hakkab kehtima 1. juulist.
Haigla nõukogu kaalub vaidlustamist
Kuressaare haigla nõukogu esimehe Jaanis Prii (SDE) sõnul sai haigla nõukogu stimulaatorite paigaldamise õiguse Kuressaare haiglalt äravõtmise plaanist teada alles neljapäeva pärastlõunal.
"Võtsin kohe ühendust terviseministriga, kes ütles, et ilmselt lükkub tervishoiuteenuste nimekirja arutelu edasi," lausus Prii.
Kuid Saarte Hääle andmeil võttis ettepaneku nõukogu koosoleku päevakorda just terviseminister Riina Sikkut (SDE), kes püüdis jõuliselt suruda läbi seda, et Kuressaares lõpetataks stimulaatorite paigaldamine juba 1. aprillist.
Prii sõnul ütles minister Sikkut, et teenuste nimekirjaga tegelenud komisjoni ja erialaliidu põhjendustest ei saanud mööda minna. Prii pole nende põhjendustega tutvuda saanud: "Kõige suurem probleem on, et see protsess toimus juba nii-öelda ratsahobuse seljas," ütles Prii, kelle andmeil toimus komisjoni koosolek kolmapäeval.
Möödunud aastal paigaldati Kuressaare haiglas 40 südamestimulaatorit, 2022. aastal 31. Prii sõnul peab selleks, et otsus vaidlustada või muul moel lahendada, esmalt teada saama selle põhjendused.
"Kui lähtutud on üksnes paigaldatud stimulaatorite arvust, siis seda me õigeks ei pea," ütles Prii.
Suurhaiglad kaitsevad iseenda huve
"Paigaldatud stimulaatorite arv ei saa olla mingi põhjendus," leidis ka haigla ravijuht Edward Laane. "Lähtuda tuleb kompetentsist, see aga lähtub protseduuri tegijast."
Laane sõnul paigaldab kardioloog Hasso Uuetoa kardiostimulaatoreid mitte ainult Kuressaare haiglas, vaid ka Confido meditsiinikeskuses ja Rootss Sahlgrenska ülikooli haiglas. "Kui arst paigaldab stimulaatoreid Rootsi ülikooli haiglas ning seal peetakse teda igati kompetentseks, siis kuidas see, et ta teeb sama tööd Kuressaare haiglas, ei sobi?" küsis Laane.
Jaanis Prii kinnitusel ei näe Kuressaare haigla nõukogu lahendusena seda, et stimulaatorite paigaldamine Saaremaal lõpetatakse. "Otsus tuleb kas üle vaadata või välja töötada süsteem, kuidas selle konkreetse arsti töökogemust ka teistes haiglates arvesse võtta," lausus ta.
Ka Edward Laane näeb probleemi selles, et erialaseltside esindajad ja ministeeriumi erialanõunikud on ühtlasi suurhaiglate esindajad. "Nad kaitsevad iseenda huve," lausus Laane.
Kuressaare haigla patsientide nõukogu liikme Veronika Allase sõnul on tervisekassa otsus tema jaoks halb üllatus.
"Millega seda otsust põhjendatakse, kellega nõu peeti ja kas asjaosalisi aruteludese üldse kaasati?" küsis Allas. "Kas tegemist võis olla survestatud otsusega?"
:format(webp)/nginx/o/2023/12/15/15781944t1hfc43.jpg)
Allase sõnul ei saa ta patsientide esindajana tervisekassa nõukogu otsusega sugugi nõus olla: "Vahet pole, kas tegemist on kesk-, regionaal- või maakonnahaiglaga – kui protseduuri tegemiseks on haiglal võimekus, ei näe ma mingit põhjust, miks seda teha ei tohiks."
Allase sõnul seaks muudatus Saare maakonna patsiendid teistega võrreldes palju kehvemasse seisu, kuna siinsetel inimestel on tunduvalt keerulisem ja aeganõudvam protseduuri pärast mandrile sõita.
Tervisekassa teatas Saarte Häälele, et saab nõukogu otsust puudutavatele küsimustele vastata esmaspäeval.
Minister Sikkut teatas eile Saarte Häälele, et tema tihe päevakava intervjuuks aega ei võimalda.
Saarte Hääl küsis kommentaari ka inimeselt, kelle praegune südamestimulaator on paigaldatud Kuressaare haiglas.
"Hommikul kell pool üheksa läksin Kuressaare haiglasse, kell üheksa olin operatsioonilaual, kolmveerand kümme oli asi tehtud. Kell kaksteist sõin suppi ja pool üks olin tagasi kodus," kirjeldas patsient protseduuripäeva.
Tema sõnul oleks sõit mandrile sama protseduuri jaoks aga paras katsumus, eriti kui arvestada, et üldiselt paigaldatakse südamestimulaator vanematele inimestele. "Ainuüksi sõit ise võtab tunde ja võib-olla tuleks kohale minna juba eelmisel õhtul," rääkis südamestimulaatori saanud inimene.
Ta lisas, et kaasa tuleb võtta saatja, kellel tuleb pikki tunde oma lähedast oodata ning kes mandrile sõiduks peab ehk päeva-kaks töölt vabaks võtma. Pole ju teada, kas patsient saab haiglast välja samal päeval või järgmisel. Kõige krooniks tuleb jälle Saaremaale tagasi sõita olukorras, kus tunned end niigi ebamugavalt.