Õngitsuskirjad on laialt levinud ja petturid lähevad nende koostamisel aina teadlikumaks. “Õngitsuskirja iseloomustab üleskutse millelegi klõpsata, näiteks mõnel kahtlasel lingil või manusel,“ selgitab Riigi IT Keskuse IT-abi vanemspetsialist Merle Kappak petuskeemi olemust.
Eksperdi sõnul on linkide puhul enamasti tegemist mõne veebisaidi võltsversiooniga, kus inimest üritatakse suunata sisestama oma kasutajanime ja parooli või muud isiklikku teavet, et siis seda infot ära kasutada. “Õngitsuskirjadele manustatud failid on aga peaaegu alati ründevara,” lisab ta ning toob mõned näiteid, kuidas õngitsuskirja ära tunda või hoopis selle ohvriks langemisel edasi käituda.